Tööinspektoritele politsei õigused

17. juuli 1998, 00:00

Kui seni saadeti töökaitseseaduse rikkumise juhtumid kriminaalasja algatamiseks prokurörile või politseile, siis täiendatud kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvi 105 lõike 4 järgi teevad seda nüüd tööinspektorid. Tööinspektorite õiguste seas on ka läbiotsimine ja ülekuulamine.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna peaspetsialist Arvo Rääk ütles, et see seadusandja otsus tuli inspektoreile ootamatusena. Lisakulude katmiseks tehtud rahataotluse lükkas rahandusministeerium Räägu sõnul tagasi. «Sisuliselt on tegemist kohustusega ilma rahalise toeta, mis vähendab politsei töökoormust,» lisas ta.

Arvo Räägu andmetel on inspektoritele uurijaõiguste andmine Euroopa tasemel pretsedent. «Meil pole ka andmeid, et see mujal maailmas nii oleks.»

Justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna juhataja Priit Pikamäe sõnul laiendati tööinspektorite volitusi seoses politsei keskuurimisbüroo likvideerimisega. «Tööinspektorite õigusi suurendati üksnes edasilükkamatute uurimistoimingute osas,» ütles Pikamäe.

Edasilükkamatute uurimistoimingutena teostavad tööinspektorid sündmuskoha vaatlust, läbiotsimist, võetust, läbivaatust, kahtlustatava, kannatanu ja tunnistaja ülekuulamist ning võrdlusmaterjalide võtmist.

Esmakordse juhtumina algatas Lääne-Virumaa tööinspektsioon sel nädalal kriminaalasja 27. mail Tapal kaubanduskeskuse rekonstrueerimistöödel toimunud tööõnnetuse kohta, kus ehitustööline kukkus 3,7 meetri kõrguselt tellingutelt alla ja suri hiljem haiglas.

Konkreetse juhtumiga tegelenud tööinspektor-juristi Piret Kaljula sõnul muudab uus kord, kus inspektoritele on antud suuremad volitused, eelkõige tööinspektsiooni enda elu. «Me suhtume asjadesse suurema perspektiiviga,» ütles Kaljula.

AB Elukindlustuse 14korruselist büroohoonet ehitava Merko Ehituse töödejuhataja Viktor Mõisja ei suhtu tööinspektoritele uute õiguste andmisse hästi. «Alati jääb küsimus, kuidas tõlgendada,» ütles ta. «Ega tööline süüdi ei ole, vastutavad ikka ülemused.» Ehitusfirmad ei tea, kui palju mingi rikkumise eest tuleb maksta. «Nii püütaksegi võimalikult odavalt teha,» lausus Mõisja.

Käesoleva aasta esimese kvartali jooksul toimus 13 surmaga lõppenud ning 123 raske tervisekahjustuse põhjustanud tööõnnetust. 1997. aasta sama perioodiga võrreldes kasvas hukkunute arv ühe ja vigastatute arv paarikümne inimese võrra. Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Eino Rohtmetsa sõnul on nähtav raskete tööõnnetuste kasv ehituses ning puidu- ja mööblitööstuses, kus intensiivistub tootmistegevus ja kulusid piirab tugevnev konkurents.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing