Finantsämblikud

31. juuli 1998, 00:00

Tahes-tahtmata tuleb tunnistada, et mullusügisene börsikrahh oli meile vajalik -- see tõi nähtavale finantsmahhinatsioonide ämblikuvõrgu, mis kippus katma meie rahaasutusi.

Tasapisi tuleb päevavalgele kalevi alla peidetud dokumente, mille sisust ei taha asjaosalised täna enam midagi teada. Nagu see, mis kinnitab, et Maapanga krahhiga on seotud nii panga juhtkond kui Hüvitusfond: panga juhid pumpasid aastatel 1996-1997 pangast Hüvitusfondi ja offshore- firmade kaudu välja 155 miljonit krooni.

Pikantsust lisab tõik, et tehingute sooritajad kuulusid mõlema finantsasutuse juhtorganeisse või olid varem koos töötanud.

Äripäeva arvamusel on tegemist pangatöötajate teadliku pettusega riigile kuuluva Hüvitusfondi vahendusel.

Aasta tagasi Maapanka juhtinud Kalev Raidjõe oli samaaegu Hüvitusfondi juhatuse liige, Hüvitusfondi esimees Arle Mölder Maapanga nõukogu liige. Maapanga finantsistid Ain Kelus, Ahti Aho ja Hüvitusfondi juhatuse liige Andres Männart on töötanud Pindi Grupis.

1996. aasta lõpus pantis pank Narva maanteel asuva majaosa Hüvitusfondile. Saadud 15 miljonit krooni ja veel umbes sama suure summa paigutas pank deposiiti Leedu Snoras Bankasesse.

Sama rahaga, s.o 30 miljoni krooniga, tagas Maapank Snorase sõlmitud välislaenulepingud viie offshore-firmaga. Laenulepingule kirjutas laenusaajate volitusel alla Maapanga nõukogu liige Toomas Hage. Laene käendas Maapank, käenduslepingule kirjutas alla Ain Kelus. Samalaadseid fakte võib ridamisi välja noppida Maapanga salajasteks kuulutatud sisekontrolli inspekteerimisaktidest.

Järjest vähem jääb sõelale tõtt ka praegu kaitseministeeriumi rahaasju korraldava Malle Eenmaa värvikatest eneseõigustustest. Mõeldamatu, et inspekteerimisaktide sisust polnud teadlikud Maapanga nõukogu, mida kevadeni juhtis Eenmaa, või viimase hea tuttava Pilvi Nirgi juhitud Eesti Panga pangainspektsioon.

Petturid läksid hiigelkasumeid teenides nii lohakaks, et lõpuks ei vaevunud enam tehingute jälgi peitma. Ükski meie arvukatest kontrolli- ja õiguskaitseorganeist ei võtnud jälgi üles.

Kaksipidi arvamisi tekitab seik, et valitsus ja Eesti Pank ei võtnud seekord kuulda rahvusvahelise valuutafondi (IMF) soovitust lähtuda Maapanga krahhi lahendamisel eelkõige pankrotiseadusest. Tavaliselt järgitakse IMFi nõuandeid vägagi täpselt.

Näib, et skandaalidest on midagi õppinud erasektor, kes on tauninud finantsskandaalidega seotud isikute käitumist.

Seevastu riigi suhtumine on äraspidine: tema korjab erasektorist skandaalidega lahkunud persoonid enda kaitsvasse rüppe ja usaldab neile ohjata mitte üksnes rahaasju, vaid ka jõuministeeriumi.

Ei saa leppida ka sellega, et riik laseb Hüvitusfondil jätkata tööd, eesotsas samad mehed, kes aitasid Maapanga varakambreid tühjendada. Hüvitusfond on Maapanga ümber võrgu pununud finantsämblikele veelgi magusam suutäis.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing