Sukelduja ABC

Sukeldumise õppimise eeldusena peab inimene oskama veepinnal püsida. Kel pole tervislikke vastunäidustusi (epilepsia, kopsu- ja hingamisteede vaegus), võib sukeldumisega tegelda.

- Algkursus maksab 3900 krooni. See koosneb teoorialoengutest, basseini- ja avaveetreeningutest. Algkursuse läbimiseks kulub ligi nädal.

- Sukeldumise täisvarustusse kuuluvad kummiülikond, mask, toru, lestad ning ka akvalangivarustus -- balloon, hingamisaparaat, sukeldumisvest. Lisavarustus on noad, lambid, nöörid, konksud ja karabiinid.

Täisvarustus maksab ca 20 000 kr ja teenib tagasi ca 50 sukeldumiskorraga. Kui muretseda osaline sukeldumiskomplekt ja laenata puudujäävad varustuse osad juurde, kulub 6000--7000 kr.

- Sukeldumiseks sobib igasugune vesi. Madalama veetemperatuuri korral tuleb end soojemalt riidesse panna. Sukeldumist võib harrastada kõigis veekogudes, piiri seab vaid veealuse maailma põnevus.

- Algaja võib pärast kursuste läbimist sukelduda kuni 18 m sügavuseni, edasijõudnud kuni 30 m sügavuseni. Sügavsukeldumiskursus lubab edasijõudnuid vee all olla kuni 40 m sügavusel.

10 m sügavusel võib viibida kuni 3 tundi 40 minutit, kuid õhku jätkub tavaliselt tunniks.

- Lõunapoolsetes meredes tuleb arvestada vee-elukatega, torkivate taimede ja loomadega. Soojad mered üllatavad sukeldujat ka hoovuste, tuulte ja vee teistsuguse liikumisega. Just seal kipuvad algajad võimeid üle hindama. Eri meredes sukeldudes tulebki meeles pidada, et merel ja merel on suur vahe. Vee soojus, läbipaistvus, soolsus, sügavus ja hoovuste liikumine sõltub koha kliimast ja laiuskraadist.

- Sukeldumine ei ole tervisele ohtlik, kui vee alla mineku korrad täpselt spetsiaaltabelite abil välja arvutada. Sukeldumiskordade arv sõltub sellest, kui pikalt ja kui sügaval ollakse. Puhkusel viibides võib täiskasvanud inimene sukelduda 10 korda nädalas, kui see ta tervisele ja enesetundele sobib.