Kuidas mõjutab Venemaal toimuv Eesti majandust?

Vene keskpank ja valitsus ei kaitse enam rubla kurssi, aasta lõpuni võib rubla kurss «ujuda» maksimaalselt kuni 50%, st rublal lastakse aasta lõpuks devalveeruda kuni 50%.

Rublakoridori avardamine oli hädavajalik. Selle mõju Eesti majandusele on raske prognoosida, tõenäoliselt mingi mõju sel on, oleneb, kuidas käitub Moskva turg. Varem, 1992--1994, mil rubla kukkus kivina, oli selle mõju Baltimaadele null. Täna on situatsioon veidi teistsugune. Kui vaadata börse, siis viimastel kuudel arenevad need mõneti sarnaselt, languse suunas.

Maailmaturg vaatab Baltikumi, nagu oleks see tihedamalt seotud Venemaa ja Aasia finantsturgudega, kui baltlased seda ise ette kujutavad. Mõni finantsorganisatsioon, näiteks mõni Ameerika pensionifondvõi pank, kasutab juhust, et töötada Eesti krooni vastu.

Minu teada tehakse suurem osa Eesti firmade tehinguid Venemaaga dollarites, mitte rublas, arvestus käib ikka edasi dollarites ja dollar jääb selliseks, nagu oli. Eesti eksportööridele ei tohiks Venemaal toimuv seetõttu erilist mõju avaldada. Küll võib Venemaalt sissetoodav kaup odavneda. Venemaa turule minek muutub raskemaks, sest importkaup muutub vene elanikule kallimaks.

Venemaa on tollitõkked meile järjest kõrgemale tõstnud, mis on meie eksporti pidevalt vähendanud. Kas nüüd rublaga toimuv otsustavaks tõkkeks saab, ei oska öelda -- olen siin rohkem kõrvaltvaataja, sest ma ei ole täpselt jälginud Venemaad.

Üldisemalt tähendab see Vene turu ostu- jõu langust, teiselt poolt inflatsiooni käivitumist. Kõige rohkem mõjutab see ilmselt nende Eesti ettevõtjate eksporti, kes müüvad sealsele laiale tarbijale. Vähem puudutab see neid, kel on Venemaal kindlad kliendid, kellega arveldatakse välisvaluutas.

Rubla devalveerimine tähendab Venemaa suurele tõusvale väärtpaberiturule investeerinuile suure hulga raha kaotust. Kaudselt kandub see mõju ka Eesti börsile ja see pole ainult psühholoogiline, muutes negatiivselt välisinvesteeringute sissevoolu Eestisse. Kui Venemaal läheb halvasti, siis ei lähe ka meil üleliia hästi.

Küsimus on selles, kas devalveerimine toimub n-ö juhitava valuuta väärtuse vähendamise kaudu või lõpeb Vene rahasüsteemi krahhiga. Neil on erinevad järeldused Eesti jaoks.

Esimene variant tähendaks muu hulgas Vene ekspordistruktuuri muutust. Töötleva tööstuse ekspordivõime mõnevõrra tugevneks ning eksport ei oleks nii toorme ja kütuste väljaveo keskne, nagu on praegu. See mõjutaks meie transiiti.

Vene turu nõudlus muidugi väheneb, kuid mitte väga palju ega väga pikaks ajaks.

Teine variant on meile ohtlikum.