Uus sajand algab pimedusega?

Ohus on kõik vähegi suuremaid infosüsteeme pruukivad firmad, kus ei ole kompleksselt üle vaadatud kasutatav riist- ja tarkvara.

Täielikku kindlust ei anna ka asutusesiseselt tehtud analüüs ja testimine, sest viga võib peituda täiesti ootamatus kohas või koostööpartnerite infosüsteemis. Tilk tõrva võib rikkuda väga suure meepüti.

USA ja teiste pikemaajalist arvutikasutamise traditsiooni omavate riikidega võrreldes läbib Eesti millenniumivahetuse siiski suhteliselt valutult, sest enamik siin kasutusel olevast tarkvarast ja andmebaasidest on koostatud viimase viie aasta jooksul ning arvutipark on küllalt uus.

Maailma mastaabis rehkendatakse 2000. aasta tuleku kulusid ja kahjusid miljardite dollaritega. Eestis ei ole keegi selliseid arvutusi teinud.

Eesti Pank ootab kommertspankadelt vastuseid infosüsteemide valmisoleku ja vastavasisuliste ettekirjutuste täitmise kohta septembriks, siis saab rääkida ka täpsematest summadest.

Selle aasta alguses alustas Hansapank spetsiaalse aasta 2000 projektiga. Hansapangas ei tormata kohe arvutite kallale. Projektijuht Ants Sinitsyni sõnul läbitakse esmalt põhjalik planeerimisetapp ning seadmete täielik inventuur. «Oleme kindlad, et enamikul seadmetel probleeme ei ole, kuid vaatamata sellele teeme testi kõigile,» ütleb Sinitsyn.

Teise suure ettevõttena on spetsiaalse töögrupi moodustanud Eesti Telefon, kus nähakse 2000. aasta suhtes kindluse saavutamiseks ette kulutusi vähemalt 10--15 miljoni krooni ulatuses. Eesti Telefoni A2000 töögrupi juhi Tanel Nargla sõnul on tähelepanu all kommunikatsioonitehnika ja sisemised infosüsteemid.

Võimalikest arengutest rääkides säilitab Nargla reaalsustaju. «Midagi aastatuhande vahetudes kindlasti juhtub, kuid ma loodan, et see ei kahjusta oluliselt meie klientide huve ning Eesti Telefoni äritegevust.»

Talvest saati nõustab audiitorfirma PricewaterhouseCoopers (PWC) ettevõtteid 2000. aasta infosüsteemiprobleemide osas. PWC vanemkonsultandi Aare Renzeri sõnul hakkasid firmajuhid valdavalt alles aasta tagasi aru saama, et probleem on olemas, tegudeni jõuti laiemas ringis aasta alguses.

«Oluline on see, kui puudutatuna end keegi tunneb,» räägib Renzer. «Kui Eestil oleks kuppel peal ja suur sein ümber, siis oleks küllalt muretu, aga tegelikult ei sõltu kõik meist endist.»

PWC soovitab firmadele mitmefaasilist metoodikat, mis koosneb ohustatud süsteemide inventariseerimisest, nende A2000-valmiduse väljaselgitamisest, testimisest kunstkeskkonnas ning lahenduste leidmisest kas uute toodete ostmise või vanade parandamise teel.

Infosüsteemide audiitoridki ei anna sajaprotsendilist garantiid infosüsteemide töökõlblikkuse kohta aastal 2000. «Üheski suures süsteemis ei ole lõplikult teada, kuidas ta käitub,» ütleb Aare Renzer. «Me ei saa ühegi tarkvaratüki kohta garanteerida, et ta on koos teiste süsteemidega töövõimeline.»

Renzeri sõnul tekib kindlus võimalikult suuremahulisest testimisest ning kolmandate osapoolte sertifitseerimisest. «Firmad annavad oma toodete kohta tunnistusi, et see nende arvates töötab, kuid nad ei lisa klauslit, et on nõus kõiki tekkida võivaid kahjusid kompenseerima,» lisab Renzer.

PricewaterhouseCoopersi sõnumiks on Renzeri sõnade kohaselt põhimõte, et igaüks peab end ise aitama, sest A2000 probleemi eest ei vastuta tarkvaratootjad ega litsentside müüjad.

Nii Hansapank kui ka Eesti Telefon koostavad enda jaoks nn äritegevuse jätkuvuse plaani juhuks, kui aastatuhandega koos ebameeldivused pingutustest hoolimata ikkagi tulevad. Ants Sinitsyni sõnul ei tohi protsess mingil juhul katkeda, seetõttu peab tagavaravariant valmis olema. «Hansapank sõltub ju ka välispartneritest, sidest, elektrist,» lisab ta.

Kui Eesti Energia praegused infosüsteemid jääksid üle vaatamata, oleks elektri kadumine ühes 2000. aasta saabumisega täiesti võimalik, arvab Eesti Energia infotehnoloogiadirektor Tarmo Soodla.

«Meie vene ajal mitmes etapis valminud dispet?erkeskuse infosüsteem on väljavahetamisel. Kriitilised osad katame ära,» ütleb Soodla. Tema sõnul oleks protsess olnud rahulikum, kui alustatud oleks kaks aastat varem.

Mitmed suured lennukompaniid on teatanud, et 2000. aasta jaanuari esimestel päevadel nende lennukid ei lenda, sest ei suudeta garanteerida turvalisust. Estonian Airi pressiesindaja sõnul ei ole Estonian Air küsimust veel arutanud.

Tallinna lennujuhtimiskeskuse arendusosakonna juhataja Tanel Rautitsi sõnul on lennujuhtimissüsteemid läbinud range eurokontrolli ning sealtpoolt ohtu oodata ei ole. «Pealegi on meie infosüsteemid niivõrd uued, kus 2000. aasta probleemi pole kunagi olnud, või nii vanad, et ei kasuta kuupäeva,» ütleb Rautits. «Meiepoolse infoga ei juhtu mitte midagi. Kui lennuki enda pardaaparatuur suvatseb pillid kotti panna, siis sellega me ei tegele.»

Rangetel tingimustel on varsti võimalik ettevõtet 2000. aasta saabumisest tingitud riskide vastu kindlustada. Eesti Kindlustuse kindlustusdirektori Mihkel Uibopuu sõnul on firmad selle vastu ka huvi tundnud. Kuna Eesti Kindlustuses sõlmitakse varakindlustuslepinguid vaid aastaseks perioodiks, hakatakse uut toodet müüma 1999. aasta alguses.

Arvutispetsialistid ise uue aastatuhande saabumisest paanikasse ei satu. «Kui televisioon ja satelliidid töötavad, siis on päris tore näha, kuidas kogu Jaapan uue aasta saabudes pimedaks muutub,» muigab Aare Renzer. «Meil jääb veel seitse tundi aega keldrisse minna.»

- suurarvutid -- kasutavad vaid kahekohalisi aastaarve

- kontoriarvutid-- BIOS ei tule toime aastaarvuga pärast 1999

- andmebaasid, tabelarvutus, tekstiredaktorid -- aastaarvule on jäetud vaid kaks kohta

- failide töötlemine -- pärast 1999. a tekib vale aastanumber

- arvutustehnikakomponentidega seadmed (liftid, aeglukud, jahutusseadmed, turvasüsteemid jm) lähevad rikki