Katuse õige paigaldamine pikendab maja iga

Hoone katusekatte ja -konstrukt-sioonide niiskumist mõjutavad mitmed välistegurid. Niiskust satub katusekonstruktsioonidesse ja pööninguruumidesse välisõhust ja siseruumidest. Kui välisõhu temperatuur on siseõhu omast madalam, hakkab niiskus samaaegselt jahtudes seest välja liikuma.

Kui temperatuur on küllalt madalale langenud, hakkab niiskus veeks kondenseeruma. Kondenseerumine sõltub õhus leiduva veeauru kogusest, temperatuuride vahest ja konstruktsiooni pinna temperatuurist. Ebaõige katusekonstruktsiooni korral kondenseerub õhus sisalduv aur jahtudes veeks peamiselt katuse soojustuskihis või katusekatte alaküljel.

Talvel ja ka teistel aastaaegadel, mil katusekonstruktsioonide ja pööningu temperatuurid erinevad oluliselt välisõhu temperatuurist, võib veeaur katusekatte all kondenseeruda, sest külm õhk ei seo veeauru sama palju kui soe. Talvel on seda märgata jää tekkimisest katuseräästale.

Auru kondenseerumise vältimiseks katusekatte alaküljel ja katusekonstruktsioonidesse vee sattumise ärahoidmiseks tuleb katusekattealune temperatuur võimalikult ühtlustada välisõhu temperatuuriga. Seda saab teha soojustusmaterjali hoolika paigaldamise ja aluskatte ning aurutõkke kasutamisega .

Mitmed ehitustööd -- müüriladumine, betoonivalu jm toovad hoone siseruumidesse palju niiskust, mis vajab eemaldamist õhupuhurite abil ja ruumide kütmisega. Kasutusel oleva hoone siseõhu aurusisaldust mõjutavad õhutemperatuur ja kodused niiskusallikad.

Katusekatte ja soojustuskihi vahelise ruumi tuulutusvajadus sõltub sise- ja välisõhu niiskusest ning temperatuuride vahest, katusekatte tihedusest ja katuse soojustusest.

Katusekonstruktsioone tuulutatakse räästa ja hoone otste kaudu. Õhu paneb liikuma rõhkude vahe. Viilkatused tehakse alati tuulutatavatena.

Katusekonstruktsioonide tuulutusel tuleb silmas pidada, et:

- õhk saaks vabalt liikuda räästalt harjale,

- tuulutuspilud oleksid vähemalt 50 mm kõrged,

- õhu väljumisavad paikneksid katuse kõrgeimates kohtades.

Alternatiivina võib kasutada tuulutusreste, tuulutavat harjaplekki, tuulutuslõõre, ventileerivat harjatihendit või tuulutustoruga katuseharjaplekki.

Raskestituulutatavates hoonetes, kus soojustus on katusekatte suunaline ja selle lähedal (nt viilusuunalise soojustusega soojade pööningutega katused), peab aluskatte ja soojustuskihi vaheline tuulutusruum olema vähemalt 100 mm kõrgune. Hoone otste ülaossa tehakse tuulutusavad.

Tihedast katusekattest ja heast tuulutusest hoolimata satub alati mingi kogus niiskust katuse alla välisõhust või hoone siseruumidest. Seepärast on ka tuulutatavate katusekonstruktsioonide korral soovitatav paigaldada katusekatte alla aluskate.

Pealt tiheda ja alaküljelt poorse ning imamisvõimelise aluskatte ülesandeks on tihendada katusekatte alakülge ja siduda kondensvett, et see ei tilguks soojustusmaterjalile. Ehitustööde käigus saab aluskatet kasutada ka katusesoojustuse ajutise kaitsekattena enne katusekatte paigaldamist.

- Ehitamise ajal vältige liigse niiskuse teket hoone siseruumides.

- Kasutage alati katusekatte aluskatet.

- Kasutage ainult korralikku aurutõket.

- Soojustage katusekonstruktsioonid sobiva isolatsioonimaterjaliga.

- Sobiva kihipaksusega soojustus paigaldage tihedalt, ilma õhuvahedeta.

- Vältige külmasildade teket.