Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palk vajab pidurit

24. august 1998, 00:00

Eestis teenivad kõige enam rahandus-töötajad, nende keskmine palk küündis teises kvartalis üle 9000 krooni, kõige vähem hotellide ja restoranide töötajad, kelle keskmine palk jäi enimtasustatutele alla ligi neli korda, ulatudes statistikaameti andmeil 2528 kroonini. Keskmine brutopalk oli 4255 krooni, aastataguse perioodiga võrreldes on see suurenenud 16,3 protsenti.

Ehk küll palga pidev tõus kergitab tasahilju rahva elujärge, võib meie rõõm sellest osutuda lühiajaliseks: palk on kasvanud kiiremini kui muud majandusnäitajad ja see hakkab varem või hiljem pärssima firmade kasumlikkust.

Edu saadab edaspidi neid ettevõtteid, mis suudavad ohjata palkade kasvu, mille palgapoliitika lähtub eeskätt oma majandustegevuse tulemuslikkusest.

Palgalatti on ülespoole nihutanud situatsioon tööjõuturul -- vähe on oskustöötajaid ja seda suuremaid kulutusi nõuab ettevõttelt asjatundja palkamine. Samal põhjusel suurenevad käärid ka tipp- ja reatöötajate vahel. Lihtsa töölise palk võib seetõttu ettevõtte keskmisest tublisti maha jääda.

Ilmekas on hotellimajanduse näide: hotellides-restoranides, kus liigub suur raha ja käive on kiire, vajatakse suurel hulgal toateenijaid, ettekandjaid ehk neid, kelle töö erilisi oskusi ei nõua. Sellise tööjõu pakkumine turul on alati suurem kui nõudmine, mis võimaldab töötajaile maksta sageli miinimumpalga lähedast tasu.

Osaliselt on palkade kasvule kaasa aidanud odav laenuraha, mida ettevõtted said veel kümmekond kuud tagasi üsna kergelt. Nüüdseks on see otsas.

Kui firmad jätkavad pidevat töötajate ülemaksmist, tabab neid varem või hiljem paratamatult pankrot.

Tekkinud situatsiooni eest on meid hoiatanud majandusteadlane Ardo Hansson. Tema sõnul peab palgatõus olema lähemal inflatsioonile, ent ka tänavu jookseb palk inflatsioonil eest ära: keskmine palk kasvas esimesel poolaastal võrreldes aastataguse perioodiga 17,7% ja tarbijahinnaindeks (THI) 10,2%. Sama suundumus on olnud ka varasemail aastail (1995 palk 42,2% ja THI 29,2%, 1996 -- 26,15% ja 24,7% ning 1997 20% ja 10,8%).

Toodud arvud viitavad samas, et palgatõus on hakanud pidurduma, kuid mitte veel sedavõrd, kuivõrd nõuab majanduse jätkuv stabiilne areng. Sestap vajab palk pidurit ja selleks on säästupoliitika. Kui varem pidasid ettevõtted oluliseks turgude võitmist ja toorme hankimist, siis nüüd tuleb hakata tõsiselt tegelema rahavoogude juhtimisega.

Kokkuhoid päästab paljud firmad pankrotist, püsimajäämise nimel peab nii mõnigi minema paraku palkade külmutamise või vähendamise teed. Üks võimalus hoida palgad konkurentsivõimelisena on töötajate koondamine, osa ettevõtteid on seda juba teinud.

Tulemas on seega inimeste ootustele risti vastupidine olukord -- palgad enam kiiresti ei kasva, lisaks on oht kaotada töökoht. Töötajaid aitab spetsialiseerumine mingile kindlale ja vajalikule erialale.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing