Finantsoligarhia on rahul

«Venemaa finantsoligarhia on mitmeid kuid püüdnud T?ernomõrdinit tagasi tuua, et kaitsta oma isiklikke finantshuve» kirjutab eilne The Washington Post.

Rubla devalveerimine surus põlvili mitmed finantsoligarhiale kuuluvad pangad. Lääne laenuandjatele ollakse võlgu miljardeid dollareid, mis eelolevatel kuudel tulevad tagasi maksta. Pankade rublaaktivate devalveerimine teeb aga kohustuste täitmise võimatuks. Loodetakse, et T?ernomõrdin pangad pankrotist päästab, suunates sinna täiendavaid valitsuse krediite.

Sergei Kirijenko seda teha ei kavatsenud. Mõned analüütikud näevad Kirijenko tagandamises Jeltsini meeleheitliku katset kindlustada enesele Venemaa mõjusate finantsoligarhide «varikabineti» toetust, kelle finantshuvisid majanduskriis riivas.

«Kõik, mis Kirijenko viimasel ajal tegi, oli oligarhide huvidega vastuolus,» ütles Venemaa poliitikavaatleja Olga Kri?tanovskaja.

«Ta ei suutnud olukorda kontrollida. Elanikkonna hulgas hakkas levima paanika. Inimesed hakkasid pankadest oma raha välja võtma,» jätkas ta.

Samuti ei meeldinud ärimagnaatidele, et Sergei Kirijenko ei teinud neile mingeid mööndusi maksude sissenõudmisel. Gazpromi juhi Rem Vjahhireviga sattus Kirijenko ägedasse vastuollu. T?ernomõrdin võib aga nafta- ja gaasisektori lobby'le vastuvõtlikum olla. Vene gaasimonopoli Gazpromi aktsiate hind kerkis eile Moskva börsil ligi viiendiku võrra.

Just Viktor T?ernomõrdini valitsuse ajal saavutasid oligarhid oma tänase võimsuse, haarates võileiva hinna eest enda kätte tehaseid, kaevandusi, lennufirmasid ja naftakompaniisid. 1996. a toetasid ärimagnaadid Jeltsini tagasivalimist ning on sellest ajast alates püüdnud majanduspoliitikas aktiivselt oma kasuks kaasa rääkida.

Samas pole oligarhide hulgas üksmeelt. Mõned hoiavad reformijana tuntud Anatoli T?ubaisi poole, teised on koondunud Viktor T?ernomõrdini ümber. Viimaste hulgas on nii tuntud ärimagnaat Boriss Berezovski kui Gazpromi juht Rem Vjahhirev. WP-REUTERS-ÄP