Balti ja bussijaam virelevad

Eesti suurim raudteejaam -- Balti jaam -- on räpakas isegi siis, kui seal pidevalt põrandaid pesta. Oma aktsendi annavad jaamahoonete kompleksile sealt vanalinna poole suunduv Tallinna inetuim jalakäijate tunnel, taksopeatus, kus teenindajaks on kahtlase kuulsusega taksojuhid, ning turg.

Kõik kokku loob Balti jaamas miljöö, et kauem, kui pileti ostmiseks aega kulub, ei tahaks seal viibida.

ASi Eesti Raudtee haldusdirektor Jaanus Paas räägib, et suuremad ümberkorraldused ja rekonstrueerimistööd Balti jaamas tulevad plaani siis, kui on leitud investor, kellega koos Eesti Raudtee loob rahvusvahelisi reise korraldava firma. «Praegu, kui see selge pole, ei saa väga suuri plaane teha,» selgitab Paas.

Praeguste plaanide järgi kulutab Eesti Raudtee 1,8 miljonit krooni, et muuta reisijale mugavamaks piletite ostmine, raha vahetamine, einestamine jne.

See tähendab, et jaamahoonest, mis seni teenindas vaid rahvusvahelisi reise, saab pileteid osta nii Eesti Raudtee rahvusvahelistele ja elektrirongide kui ka Edelaraudtee rongidele. Sealne kassasüsteem, mis praegu üsna pimedasse nurgatagusesse jääb, ehitatakse ümber.

Varem linnalähirongidel reisijaid teenindanud jaamahoonet, mis juba praegu küllaltki tühjalt seisab, kavatsetakse tulevikus kaubandushoonena kasutada.

Problemaatiline taksopeatus ning räpane jalakäijate tunnel häirivad ka Paasi, aga need kuuluvad Tallinna linnale ja probleemid seal saab lahendada vaid koos linnavalitsusega.

Tallinna maaliinide busside reisijate terminaal ei ole Balti jaamast paremas seisus. Eemalt bussijaamale lähenedes paistab see nii kulunud ja väsinud, et parim idee pildi parandamiseks tundub olevat maja maha lammutada.

Rahvusvahelise reisikorraldusfirma Eurolines tegevdirektor Hugo Osula räägib, et kui veel 3--4 aastat tagasi Riiast Tallinna sõitsid, siis oli see nagu sõit peldikust enam-vähem normaalsesse jaama. Nüüd on olukord teine. Riias on jaam oluliselt paremas korras kui siin.

Osula sõnul on probleem selles, et Tallinna bussijaam kuulub ühele reisijateveo firmale, kes ei ole seni näidanud üles mingit suutlikkust olukorda parandada.

Eurolinesi tegevjuht märgib, et ka Riia bussijaama areng seisis, kui jaam oli ühe bussifirma käes. Jaam hakkas muutuma, kui selle haldamiseks loodi täiesti omaette firma, mille aktsiad on Riia linna käes.

Steen Nielsen, kes on bussijaama omava ASi Eesti Buss tegevdirektor avaldab samuti arvamust, et jaamahoone on lihtsalt kole.

Aga mahalammutamiseks ta esialgu põhjust ei näe. «Bussijaama põhifunktsioonid on siin täidetud, vaja oleks seda reisijate jaoks mugavamaks muuta,» sõnab Nielsen.

Kui kaugelttulnu Tallinna bussijaama otsib, siis suure tõenäosusega kulub selleks väga palju aega. Ükski märk ei kinnita, et just see maja Tartu maantee lähedal on pealinna bussijaam. Nielsen lubab, et see viga parandatakse kõigepealt ning bussijaam saab oma tulikirja.

Kahe kuu jooksul saab bussijaama hoone uued uksed. Järgmise aasta suvehooaja alguseks muutub tunduvalt bussijaama sisemus. Tuleb uus mööbel, mugavam kassasüsteem, hubasem ootesaal ja söömiskoht. Ka tualettruumid tehakse korda, lubab Nielsen.

Osula väitel on lubadusi bussijaama kordategemise kohta jagatud mitu aastat. Aga seni ei ole midagi muutunud.