Rahapaigutus Maapanka oli käsk

01. september 1998, 00:00

Rahandusministeeriumis finantsasjade eest vastutav kantsler Agu Lellep oli panga olukorraga kursis juba tänu oma Maapangas töötavale abikaasale.

Seda on enam on kummaline, et riik vahetult enne Maapanga tegevuse lõpetamist sinna 50 miljonit krooni hoiustas. See on panga toetamine olukorras, kus enam ei andnud midagi päästa.

«Meil teadsid ju kõik, kuidas Maapangaga lood on,» rääkis eelmisel nädalal üks rahandusministeeriumi ametnik. «Sellest ei saanud keegi aru, miks riik seal oma raha hoiab.»

Üks riigi rahandusasjadega kursis olev allikas ütles, et riigi raha Maapanka kandmine oli käsk, mis tuli ministeeriumi juhtkonnalt. Kuidas muidu seletada fakti, et vahetult enne Maapanga uppiminekut kandis riigikassa sinna 30 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna asejuhataja Elju Valdre tunnistab, et riigikassa osakond tajus eelmise aasta lõpust, et Maapangaga on midagi lahti, sest intress hakkas seal järsult tõusma.

«Me ei saanud aga deponeerimist katkestada, see olnuks signaal teistele ja Maapank oleks ammu enne juunit pankrotti läinud,» põhjendab Valdre rahapaigutamise jätkamist.

Kui riigikassa pisitasa oma raha hulka Maapangas vähendas, siis kõige suuremal määral toetas panka sotsiaalkindlustusamet.

Ehkki amet teenis lühiajaliste laenude pealt mõne kuuga 1,6 miljonit krooni intresse, kaotas ta panga tegevuse lõpetamisega seoses 80 miljonit krooni.

Panka jäänud 80 miljonit krooni laenuraha ja 50 miljonit krooni deposiitidena moodustas ligi kolmandiku sotsiaalkindlustusameti vabadest vahenditest.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak tunnistab, et finantsjuhi nõuanded oleksid enne panga krahhi marjaks ära kulunud. Finantsjuhti pole tööle võetud ei sotsiaalkindlustusametis, keskhaigekassas ega sotsiaalministeeriumis. Rahaasju juhivad seal peamiselt arstidiplomiga inimesed.

Sotsiaalministri kehtestatud korra kohaselt otsustab sotsiaalfondi vabade vahendite pankadesse paigutamist kolmeliikmeline komisjon, kuhu kuulub sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütmann, kes on erialalt arst, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak, jurist, ja ministeeriumi eelarve osakonna juhataja Jaan Vinnal, tehnikakandidaat. Komisjoni otsused kinnitas arstist sotsiaalminister Tiiu Aro.

Riigikontrolli akti järgi ei osanud komisjoni liikmed nõuda panga usaldusnormatiivide arvväärtusi ja kontrollida andmeid panga rahavoogude kohta märksa põhjalikumalt. Need õigused annab hoiustajatele krediidiasutuste seadus.

Komisjoni otsus ja sotsiaalministri viisa puudus sootuks Maapangaga sõlmitud pöörd-repotehingu ja koostöölepingu sõlmimiseks ning nende lepingute kohaselt laenude andmiseks. Samuti puudus otsus 3 miljoni krooni suuruse hoiuse pikendamiseks Tallinna Äripangas.

Juba möödunud aastal jäi Inko Balti panka 15 miljonit krooni pensioniraha, mis paigutati sinna komisjoni otsusel ja mille deponeerimise tähtaega nõustus sotsiaalkindlustusamet pikendama vahetult enne panga likvideerimist.

Selle aasta aprillis otsustas sotsiaalministeeriumi rahakomisjon paigutada 10 miljonit krooni deposiidile Tallinna Äripanka intressimääraga 14%.

Jaan Rüütmanni sõnul jäi tema raha paigutamise osas Äripanka eriarvamusele. Tema arvates tulnuks see panna Hansapanka või Ühispanka. Pank pole raha tema andmetel siiani tagasi kandnud.

Sotsiaalkindlustusameti kauaaegne pearaamatupidaja Ija Kurist õppis omal ajal Leningradis, kuid kõrgkool jäi lõpetamata. «Minul on väga hea meel, et ma ei ole otsustajate hulgas,» lausub Kurist.

Riigikontrollil on etteheiteid ka tema tööle, sest rikutud oli raamatupidamise seadust. 1997. aasta eelarve täitmise bilansis seisis Inko Balti panka jäänud 15 miljonit endiselt deposiitide real, ehkki seda oleks pidanud kajastama teisiti. Deposiidi real seisid ka Maapangale antud lühiajalised laenud summas 80 miljonit krooni.

Kurist selgitab, et riigiasutuste bilansis polegi sellist kontot nagu laenukonto. Seetõttu ei jäänud tal üle muud, kui kajastada laen deposiidikonto allkontona.

Keskhaigekassa rahapaigutamised sotsiaalministeeriumi komisjoni ei puuduta. Keskhaigekassa anonüümseks jääda soovinud ametniku sõnul püüdis sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütmann neile survet avaldada, et arvete eest tasumisel kasutataks Maapangas avatud kontosid.

Haigekassas otsustavad 3,4 miljardi kroonise ravikindlustuseelarve vabade vahendite paigutamise arstidiplomiga keskhaigekassa direktor Maris Jesse, juristist asetäitja Vaike Näripea ja tehnikaülikooli lõpetanud pearaamatupidaja Juta Püvi.

Piirkondlikud haigekassad peavad alates möödunud sügisest pankadesse deponeeritava raha kohta keskhaigekassale teatama, varem polnud see vajalik.

Ometi avastas riigikontroll, et Maapanka oli jäänud kokku 14 miljonit krooni piirkondlike haigekassade raha, millest keskusele polnud teatatud.

Maapanka jäi üldse 188 miljonit krooni raviraha, millest 82 miljoniga lootis keskhaigekassa korvata järgmise aasta alguses tekkiva paarinädalase rahapuuduse seoses sotsiaalmaksu tasumise tähtaegade muutusega ja maksukogumise üleandmisega maksuametile. Nüüd soovib keskhaigekassa esitada valitsusele taotluse see raha vajadusel riigireservist eraldada.

Riigikassa vaba jäägi paigutamise üle otsustavad rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ahti Kallaste, tema asetäitja Elju Valdre ja finantsplaneerimise ja analüüsi talituse juhataja Anatoli Kartov.

Kallaste, Valdre ja Kartov on otsustajatena ka vastutavad võimalike eksimuste eest. Tehniliselt korraldavad rahapaigutamise peaspetsialistid Margus Maidla ja Vaike Tilk.

Valik tehakse parimatest pakkumistest. Suuremad summad vabu vahendeid on deponeeritud Ühispanka ja Hansapanka.

Raha paigutamise protsessi viib põhiliselt läbi I-Stuudiumi nimelises kõrgkoolis viimast aastat õppiv Margus Maidla (25).

Tema valib välja pangad, kuhu vaba raha paigutada. Hommikul kell 9 saab ta teada päevakulud ja selle, kui palju jääb järele vaba raha. Ta teeb ülemusele ettepaneku, kuipalju ja mis tähtajaga raha deponeerida. Kui osakonnajuhataja on selle kinnitanud, paneb Maidla raha müüki.

Maapanka jäi 71 miljonit krooni riigieelarveraha. Sellest 30 miljonit oli viimane deposiit, mis tehti tähtpäevaga üks ööpäev ja pidi riigikassale tagasi tulema 5. juunil, s.o viimasel päeval enne tehingute lõpetamist. Raha läks Maapanka, sest pank oli pakkunud likviidsusprobleemi lahendamiseks teistest peajagu kõrgemat intressi.

Selgi korral olid riigikassa töötajad piisavalt juhmid ja ükskõiksed, et ei näinud ette Maapanga võimalikku kokkuvarisemist. Kuigi isegi rahandusministeeriumi koristajad olid kuulnud Maapanga kriitilisest finantsseisust.

«Maapank lihtsalt ei kandnud seda tagasi, kandis tagasi vaid intressisumma,» lõpetab Valdre.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing