Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raha tee politsei valve alla
Esmaspäeval valitsuselt riigikogule esitatud rahapesu tõkestamise eelnõu sunnib ettevõtteid jälgima oma rahavoogude puhtust ja annab lisatööd pankadele.
«Ettevõtjad võivad küll väita, et neil on kõik korras, aga mina neid alati ei usu,» ütles eelnõu väljatöötamise juures olnud majanduspolitsei komissar Henri Sepp.
Eelnõu kohaselt tuleb tuvastada isik sularahatehingute puhul üle 100 000 krooni, rohkem kui 200 000krooniste sularahata tehingute ja kindlustuslepingute sõlmimisel ettemaksete korral üle 35 000 krooni.
Kui tekib kahtlus, et tehing on seotud rahapesuga, tuleb sellest kohe kirjalikult teatada loodavale andmebüroole ja tehingu võib sooritada alles pärast seda, kui andmebüroo on selleks loa andnud või kui teate edastamisest on möödunud kaks tööpäeva.
Kui raha päritolu uurimisel tekib kahtlus, et tegemist on rahapesuga, hakkab asja edasi uurima majanduspolitsei.
Kõrgeim karistusmäär rahapesu eest on kümneaastane vabadusekaotus. Omapäi rahapesemise eest saab maksimaalselt neli aastat vanglas veeta.
Peale kriminaalkaristuste on seaduseelnõus ette nähtud ka rahatrahvid infot varjanud pangaametnikele ja infot lekitanud andmebüroo töötajatele.
Sepp tunnistas, et seadus on karm, kuid rahapesu on suur probleem tervele maailmale. «Majanduskurjategijad on eriti kavalad ja tihti oma tegutsemisvahendite poolest politseist mitu sammu eest,» lausus ta.
Politseiameti juurde loodavas andmebüroos peaks Sepa sõnul tööle asuma 10--11 inimest. Büroosse kogutakse info ebaharilike või kahtlaste tehingute ja pangaülekannete kohta.
Eelnõu väljatöötamisel osalenud Marge Aasa rahandusministeeriumist kinnitas, et seaduse projekt on kooskõlastatud Eesti Panga ja pangaliiduga, kust negatiivseid vastukajasid ei laekunud. «Eelnõu on valmis juba üle poole aasta, kuid oli seni valitsuses kooskõlastamisel ja tekitas seal pikki vaidlusi,» märkis Aasa.
Pangaliidu õigusnõunik Katrin Talihärm ütles, et suurimaks probleemiks peavad pangad konfidentsiaalsuse tagamist. «Väga palju andmebüroosse minevast infost ei sisalda üldse kuriteo koosseisu, kuid selle lekkimine kahjustab kõvasti nii ettevõtteid kui ka pankade usaldusväärsust,» lausus ta.
Erik Tarkov Hansapanga sisekontrolli osakonnast ütles, et seaduse rakendamine toob lisatööd pangale ja tõenäoliselt ka paari töötaja juurdevõtmist.
Rahandus-, sise- ja justiitsministeeriumi ning kaitsepolitsei väljatöötatud rahapesu tõkestamise seadus peab kava kohaselt jõustuma 1. jaanuaril aastal 2000.