Riik käitub mõisniku kombel

Valitsus on kavandanud tuleva aasta riigieelarve mahuks 18,27 miljardit krooni, mis on viiendiku võrra suurem kui tänavu. Äripäeva hinnangul ei suurene riigi tulud järgmisel aastal valitsuse plaanitud mahus.

Valitsus näib arvavat, et me elame kui just mitte samamoodi kui mullu, siis igal juhul väga hästi ja maksutulude kasvutempo ei pidurdu.

Loodetakse, et kui tänavu laekub maksudest plaanitust 2 miljardit krooni rohkem (kavandatud oli 13,7 miljardit), laekub ka tuleval aastal 2 miljardit enam. Pool juurdekasvust peaks valitsuse meelest tulema ettevõtete ja üksikisiku tulumaksust ning käibemaksust, pool aktsiisidest.

Roosiline prognoos lubab valitsusel anda välja mitu vekslit -- 730 miljonit otsetoetusteks ebarentaablile põllumajandustootmisele, palgatõusu riigitöötajatele (sh tahetakse aasta alguses suurendada 20% võrra haridustöötajate palka ning aasta keskpaigas tõsta ka politseinike palka), lisaraha kaitsevõime tugevdamiseks jne. Kas lubatule ka kate leitakse, on iseküsimus.

Kindlasti on õpetajad ja politseinikud alatasustatud. Küllap pole kellelgi midagi selle vastu, et nende töötasu suureneks ja nii kooli kui politseisse jõuaks kvalifitseeritum kaader, kui see sünniks riigi halduskulude arvel, mitte aga maksude suurendamisega. Lisaraha üritatakse ammutada, tõstes tubaka-, alkoholi- ja kütuseaktsiise, samuti on valitsus eelarves arvestanud laekumistega uuelt, veel kehtestamata maksult -- mootorsõidukiaktsiisilt.

Osa eelarvest ripub seega õhus: kulud on kaetud olematu maksu ja aktsiisidega, mille kokkukorjamine on ka neid kergitamata olnud igal aastal probleemne. Kui käseoleva aasta esimesel poolaastal kaeti aktsiiside alalekumine teiste maksude arvelt ja eelarve laekus üle, siis viimasel paaril kuul on pilt olnud vastupidine.

Riigi käitumine on pentsik -- ta tahab elada mõisniku kombel ajal, mil suurel osal ettevõtetest napib käibevahendeid, tootmine seisab, töötajaid saadetakse sundpuhkusele või koondatakse, palgad on külmutatud.

Mart Siimann on öelnud, et seoses ülemaailmse rahaturu ja eriti Venemaa kriisiga kavatseb Eesti plaanida eelarvetulusid eriti konservatiivselt, vähendades maksimaalselt halduskulusid. Võrreldes peaministri sõnu eelarveprojektis kirjapandu ja tegelikkusega, tekib küsimus, kellele peaminister puru silma ajab.

Kuna inflatsioonitempo aasta-aastalt aeglustub, peaks ka eelarve mahu kasv pidurduma. Eelarve mahu 20protsendiline tõus oleks põhjendatud, kui majanduskasv oleks 10 protsendi ringis, sest umbes sama suur on ka tarbijahinnaindeksi kasv. Nii kiire majanduskasv tundub aga utoopiline.