Riik peab kindlasti pangariske hindama

Tartu ülikooli välismajan-dusprofessor Janno Reiljan kritiseeris 16. septembri ÄPs jõuliselt riigikontrolli seisukohta, et riik peab hoiustajana aktiivselt tegelema pangariskide analüüsiga. Riigikontroll jääb oma seisukohale ka pärast austatud teadusemehe sõnavõttu.

Riik peab määratlema, milliseid riske ja millistel tingimustel ta võtab.

Peaks olema loomulik, et Eesti riik suhtleb vaid nende pankadega, kes on saanud tunnustatud reitinguagentuurilt aktsepteeritava reitingu. Reitinguta pankasid tuleks käsitleda riskipankadena ja peab olema selge, et nendesse riigi raha paigutamine ei vasta riigi raha konservatiivse kasutamise põhimõtetele.

Riik ei tohi lasta end pimestada kõrge intressiga, küsimata, mille arvel seda intressi makstakse, sest riigi käitumisest ammutavad kindlustunnet väikehoiustajate hulgad, kes peavad riigi raha pangas piisavaks garantiiks.

Seega leiame, et riigi efektiivse finantsjuhtimise nimel saab ja tuleb pangariske analüüsida. Loomulikult on raiskamine, kui sellega tegeleb iga asutus eraldi. Seetõttu tuleb riigi raha juhtimine koondada ühtse professionaalse üksuse alla, kes tegeleb muuhulgas ka pangariskide hindamisega.

Et ei jääks muljet, nagu oleks tegemist teoreetilise kirjatööga, toon näite USAst. Santa Monica linna investeerimispoliitikas, mida on konkreetsete reeglite kujul kuus lehekülge, on kirjas:

Linna vahendid peavad olema paigutatud ainult nendesse finantsasutustesse, mille tegevus on olnud usaldusväärne ja mille investeerimiskomitee poolt heakskiidetud meetodil saadud või selle poolt tunnustatud reitinguagentuuri antud riskireiting kuulub vähemalt ülemise 60% hulka seda tüüpi finantsasutuste hulgas. Erandeid sellele reeglile tehakse vaid juhul, kui investeerimiskomitee on seda üksmeelselt soovitanud.