Verine vara jagamise tüli

08. oktoober 1998, 00:00

Juhtum 2. Moskva patriarhaadile alluva Tallinna Kaasani kiriku preester on lubanud, et kui Eesti õigeusu kirik saab nende kiriku hooned omale, teeb ta enesetapu koos koguduse liikmetega ning põletab Liivalaia tänaval asuva Kaasani kiriku maha.

Need on jõhkraimad näited sellest, milleni võib viia viis aastat kestnud vara jagamise tüli Eesti ja Vene õigeusu kiriku vahel. Eesti valitsus ei ole tänaseks kriisiolukorda lahendanud.

Suur riid puhkes 1993. aastal pärast seda, kui siseministeeriumi usuasjade talitus Konstantinoopoli patriarhaadile alluva Eesti apostliku õigeusu kiriku (EAÕK) iseseisva juriidilise isikuna seadustas. Samal aastal tunnistas Tallinna linnakohus EAÕK omandireformi õigustatud subjektiks ning Moskvale alluv õigeusu kirik jäi ilma miljardeid kroone maksvast varast.

Moskva patriarhaadile alluva Vene õigeusu kiriku peapiiskop Kornelius ei ole rahul tehtud otsusega. «Kaks kirikut oleks pidanud end ühise nime all seadustama ning alles siis lahku lööma. Meie oleksime saanud oma vara ja Eesti õigeusu kirik oleks saanud oma vara,» selgitab Kornelius.

EAÕK sinodi II sekretär Henn Tosso nendib seepeale murelikult, et lisaks Vene kirikule huvitab kirikute ja koguduste vara veel paljusid teisigi. «Tallinna linnavalitsus ei ole meile tagastanud mitte ühtegi kesklinnas asuvat kirikut ega ainsatki ruutmeetrit sinna juurde kuuluvat maad.»

Siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp mingiks vaidluseks põhjust ei näe. Vara tagastati sellele, kellele see kuulus, kuid kahjuks ei tunnista Vene õigeusu kirik Eesti riiki ning ei arvesta Eestis kehtivate seadustega, räägib ta.

Keegi ei tea täpselt, kui suur on õigeusu kirikute vara rahaline väärtus, hoonetel on senini nõukogudeaegne bilansiline väärtus.

EAÕK andmetel on Eestis ligi 150 õigeusu kirikut ja 3000 hektarit maad ja metsa.

Rime kinnisvarabüroo tegevdirektor Aivar Aigro nimetab kiriku varade hindamist hullumeelseks ettevõtmiseks. «Kirik ei ole müügiobjekt. Iseasi on kiriku all ja juures olev maa,» lisab ta.

1995. aastal pakkusid oma abi vara jagamise tülis maailma usuorganisatsioonid ning 1997. aastal kaasati Venemaa patriarh Aleksiuse soovil läbirääkimistesse ka Eesti suurärimehed ning toonane siseminister Robert Lepikson.

Patriarh Aleksiusega kohtusid Moskvas Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas, Norma Grupi juht Jüri Käo ja Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv.

Selle aasta 22. septembril saatis Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees Aadu Luukas siseminister Olari Taalile kirja, milles ta palub siseministeeriumil õigeusu kiriku probleemide lahendamisel aluseks võtta eri õigeusu kirikute kokkulepet, milles mõlemad pooled kohustuvad tegema koostööd oma taotluste esitamisel Eesti valitsusele. Koostöö eesmärgiks on võrdsete õiguste saavutamine muuhulgas ka varade omandamise küsimuses.

Tosso on arvamusel, et Luukas ei oleks pidanud oma kirjaga praegu vahele sekkuma. «Luukas ei ole tülis erapooletu ning suurärimehe eelistused kuuluvad selgelt Moskva kiriku poolele.»

Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au on vastu, et kiriku varanduse jagamisse ja konflikti lahendamisse on sekkunud kõrvaltegelased. «Seda segasemaks asi läheb. Ühelt poolt tulevad mängu poliitikud, teiselt poolt ärimehed. Arvan, et mängitakse kõrgemaid mänge, mille tagapõhja ma täpselt ei tea,» ütleb Au.

Tiit Sepp avaldab koguni kahtlust, et suurettevõtjad ei sekku vara jagamise tülli soovist lihtsalt aidata. «Puhtast tahtest ei tee ükski ärimees midagi,» on Sepp veendunud. Ta lisab, et Eesti ja Vene õigeusu kiriku omavahelistest suhetest näiteks sõltub, kas Pakterminal saab õli sisse vedada või mitte.

Eesti suurettevõtete assotsiatsiooni tegevdirektori Jaak Saarniidu sõnul on juba ammu sel teemal spekuleeritud, et kiriku varjus tehakse äri, kuid ta kinnitab, et Jeltsini ukaasidega on see ammu keelatud.

Au usub, et ega kiriku maad ja varad ei huvita otseselt kedagi. Põhjus on Eesti-Vene suhetes. Vara jagamise tüliga on seotud piiriläbirääkimised, topelttollid, kodakondsusküsimused ning Eesti ja Vene vaheline kaubandus.

Majandusminister Jaak Leimann kinnitab, et äriringkondades on tõepoolest liikvel jutud, nagu kaoksid topelttollid siis, kui Vene kirik saab Eestis oma vara tagasi.

28. septembril saatsid president Lennart Merile ja peaminister Mart Siimannile kirja riigikogulased Viktor Andrejev ja Nikolai Maspanov, kes nõuavad selles vara ja võimu Vene kirikule.

Mõni nädal enne seda saatsid neli Eestimaa Ühendatud Rahvapartei poliitikut Eestis ametlikult registreerimata Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku peapiiskop Korneliusele pöördumise, milles paluvad Korneliusel kandideerida riigikogusse valimisliidu Meie Kodu On Eestimaa nimekirjas.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Eino Tamme sõnul on Eestis kirik riigist lahus, kuid peapiiskop Korneliusel on õigus Eesti kodanikuna parlamenti kandideerida. Riigikokku valimine annab peapiiskopile täiendava ruupori oma seisukohtade väljendamiseks.

Kuigi kirikutegelased nimetavad tüli puhtalt kahe kiriku vaheliseks asjaks, sõltub selle lahendusest Eesti-Vene suhete arengus enam kui Eesti sooviks. Moskva kiriku lõplik tõrjumine siinsetest varadest külmutab senised jahedad ametlikud suhted idanaabriga aga üsna pikaks ajaks.

Tallinn ja Harjumaa 14
Lääne-Virumaa 3
Ida-Virumaa 13
Raplamaa 6
Järvamaa 5
Jõgevamaa 7
Läänemaa 8
Pärnu ja Pärnumaa 24
Viljandimaa 10
Tartu ja Tartumaa 16
Põlvamaa 7
Valgamaa 8
Võrumaa 10

Maad ja metsa on õigeusu kirikutel 3000 hektarit

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:09
Otsi:

Ava täpsem otsing