Pakendamine ja rakendamine

16. oktoober 1998, 00:00

Kaasaegses ühiskonnas on mingile tootele või teenusele atraktiivse pakendi loomine turustuse üks kesksemaid küsimusi. Tarbijale üha meelepärasemate ühekordse kasutusega väikepakendite hulk on aga samas muutunud tõsiseks keskkonnakaitseliseks probleemiks.

Eestis on seda probleemi seadusandlikult reguleeritud kahe aktiga: 1996. aasta lõpus vastu võetud pakendiaktsiisi seadusega ja 1997. aasta lõpus jõustunud valitsuse määrusega riikliku pakendiregistri asutamisest.

Kehtiv pakendiaktsiisi seadus kehtestab, et kuni selle aasta lõpuni ei maksustata aktsiisiga pakendit, millest vähemalt 40% taaskasutatakse. Alates tulevast aastast on aktsiisimaksust vabastatud pakendid, millest taaskasutatakse vähemalt 60%.

Vaidlustamata pakendiaktsiisi keskkonnakaitselisi eesmärke, tuleb tõdeda, et praktikas on tekkimas puht majanduslikult erinevad huvid ühelt poolt alkohoolseid ja karastusjooke tootvate ja importivate firmade ning teiselt poolt jäätmekäitlusega tegelevate firmade vahel.

Kui tootjad ja importöörid on huvitatud ühtse, kõiki pakendeid ja ringluslülisid (tootja, hulgimüüja, jaemüüja, tarbija, jäätmekäitleja jne) hõlmava maksusüsteemi loomisest, siis jäätmekäitlusfirmade põhihuviks on aktsiisimäärade tõstmine (mis kahtlemata oleks nende äri eduks).

Valitsuse üks põhilisi rolle peaks olema ühiskonna erinevate huvigruppide soovide ja tegutsemisvõimaluste tasakaalustamine.

Sellest lähtuvalt tuleks pakendiseaduse edasisel rakendamisel töötada välja terviklik riiklik programm, millega lisaks keskkonnaministeeriumile võiks tegeleda ka majandus- ja rahandusministeerium.

Selle programmi põhieesmärk võiks olla puhtama keskkonna loomine majanduslikult väiksemate kulutustega. Milliseid konkreetseid tegevusi programm võiks sisaldada? Eeskätt peaks tõhustama olemasoleva pakendiregistri tööd.

Register peaks hakkama kajastama täielikku informatsiooni meil kasutatavate ja imporditavate pakendite hulga ja materjalide kohta. Samuti tuleks registrisse lisada ühekordne joogi- ja toidutaara, mida kasutatakse avalikel üritustel ja müüakse kauplustes.

Pärast esialgse informatsiooni kogumist ja töötlemist oleks otstarbekas luua katsepiirkond (linn, asula, maakond), kus rakendada seaduse esialgset, lõplikult väljatöötamata varianti. Nõnda saaks lõpliku seaduse väljatöötamise jaoks vajalikku praktilist informatsiooni.

Samaaegselt tuleks tegeleda eri pakendimaterjalide töötlemisvõimaluste otsimisega ja töötlemise otstarbekuse analüüsiga. Selles valdkonnas on olemas hulgaliselt teiste Euroopa riikide kogemusi.

Leian, et nn üleminekuperioodil oleks lihtne kasutada üldist pakendimaksu kõikidele pakenditele.

Et see kindlasti laekuks, oleks sobiv rakendada väikest maksu lähtuvalt pakendi mahust või kaalust alates 1 kuni 20 sendini.

Kindlasti tuleb arvesse võtta ka pakendatava aine ohtlikkust ümbritsevale keskkonnale. Samuti asjaolu, kas tegemist alkoholi, luksuskauba või laiatarbekaubaga ning sellest lähtuvalt peaks kasutama maksustamisel erinevaid koefitsiente.

Kirjeldatud printsiibil kogutakse tunduvalt enam maksu kui praegu ning seega oleks võimalik suunata enam vahendeid tervikliku seadustiku ja jäätmekäitlussüsteemi loomisse.

On mõttetu tõestada, milline pakend on keskkonnale vähem ohutu -- kas ühekordne või taaskasutatav. Mõlemal pakendil peaks olema kindel koht lähtuvalt pakendatavast tootest, pakendiaktsiisist ja otstarbekusest.

Ei ole mõeldav ja otstarbekas -- isegi kõrge pakendiaktsiisi tõttu , et odekolonnipudelikesi hakataks pesema ja taaskasutama.


Robert Jaani on ASi Ösel Foods tegevdirektor.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 19:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing