Eesti õlu läheb ühte pudelisse

Artikkel

- Uudised
- 28. oktoober 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti õlu läheb ühte pudelisse
«Nõndanimetatud taarapunktid peaks nüüd minevikku jääma ja selle asemele tulema tänapäevased pudeliautomaadid kõigisse õllega kauplevatesse poodidesse,» ütles Saku õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel.
Ühesuguse pudeli kasutuselevõtule sunnib tootjaid Remmeli sõnul üha tihenev konkurents Eesti õlleturul ja vajadus vastu seista importõlle sissetungile.
«Kauba kättesaamine ja tühja taara äraandmine tuleb muuta tarbijale võimalikult mugavaks,» leidis Remmel. Teise põhjusena mainis Eesti suurima õlletehase juht hästitoimiva taara taaskasutussüsteemi loomist. «Vana pudeli liikumine oli kontrollimatu -- kord oli seda ülearu, siis jälle ei jätkunud,» märkis Remmel.
Kavas on kehtestada tühjale õllepudelile kindel hind, mis ei sõltu kokkuostja suvast. Remmeli sõnul tuleb see igal juhul üle krooni.
Saku võttis uue õllepudeli vana, niinimetatud europudeli asemel kasutusele aprillis. Põhjuseks oli vana pudeli ebaühtlane kvaliteet, mis muutis selle kasutamise uutel lääne villimisliinidel raskeks. Europudelit kasutab enamik Ida-Euroopa riike.
Nüüd sõlmisid Eesti õlletootjate liitu kuuluvad ettevõtted lepingu, mille kohaselt laieneb Saku õlletehase patenteeritud pudeli kasutamisõigus ka teistele Eesti õlletootjatele.
ASi Tartu Õlu juhataja Tarmo Noop ütles, et uuele pudelile üleminek pole Saku õlletehase poolt pealesunnitud samm, vaid selle otsuse võtsid vastu firma soomlastest omanikud.
«Oleksime võinud ju võtta ka soome pudeli, aga Olvi otsustas Saku oma kasuks, mis on igati kvaliteetne pakend,» selgitas ta.
ASi Nigula Õlu president Sergei Arefjev tunnistas, et uuele pudelile üleminek on väiketootjatele küll vabatahtlik, kuid ka sundkäik, sest teistest pole võimalik maha jääda.
«Püüame üle minna samm-sammult, nii nagu võimalused lubavad, jättes näiteks esialgu kasutusele vana õllekasti,» märkis Arefjev.
ASi Karme kommertsdirektor Kaarel Lehtsalu lisas, et õlle- ja veinitehas hakkab otsima odavamaid võimalusi oma tootmise ümberkorraldamiseks, kuid igal juhul on tegemist kahe-kolme aasta pikkuse investeeringuga.
Remmeli kinnitust mööda ei nõua Saku õlletehas kolleegidelt uue pudeli juurutamise pealt mingit kompensatsiooni. «Tegu on uue väärtusega, mille loomisest võidavad kõik,» nentis ta. Ehkki Saku on saanud uued pudelid Järvakandi Klaasist, ei ole teistel sealt tellimise kohustust. Küll aga jälgib õlleliit edaspidi pakendi kvaliteeti.
Vana õlletaara on Saku kokku ostnud ja üle piiri Venemaale maha müünud. Viimased 50 000 kasti seisavad praegu veel äravedamise ootuses tehase õue peal.
ASi Järvakandi Klaas tegevdirektor ütles, et ettevõttele on õlletehaste tellimused väga olulised. Kogu ettevõtte klaasitoodangust jääb Eestisse 20 protsenti ja õllepudelid moodustavad sellest kuni kolm protsenti. «Sel aastal oleme valmistanud Saku tellimusel juba mitu miljonit pudelit,» märkis ta.
Hetkel kuum