Valitsus maksab põllumehele tuleva aasta suvel

29. oktoober 1998, 00:00

Vekslite idee ei meeldi maaerakondadele, sest kogu toetusraha ei jõua abivajajateni.

Riigikogu Maarahva erakonna fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar kinnitas, et valitsuse vastuseis riigikogu soovitusele ammutada raha stabilisatsioonifondist ei põhjusta Koonderakonna ja maarahva ühenduse (KMÜ) lõhenemist.

«KMÜ on praegu pikantses olukorras,» kommenteeris Tammsaar valitsuse vastuseisu valitsusliidu parlamendiinitsiatiivile.

Valitsus töötab sellel nädalal välja skeemi, kuidas tagada jagatavatele võlakirjadele ehk vekslitele kate, sest valitsus ei kavatse stabilisatsioonifondist raha võtta.

Vekslite väljastamine tõotab kasu pankadele, kes teenivad valitsuse kava kohaselt ligi 50 miljonit krooni, ütles Tiit Tammsaar. Pangad ostavad vekslid maameestelt Tammsaare andmetel kokku 18protsendilise vaheltkasuga, millest riik katab 10 protsenti.

«Tootjad maksavad pankadele 20 miljonit krooni, et riigi abi kätte saada,» selgitas Tammsaar.

Eesti suuremate kommertspankade juhid ei soovinud eile veksliprojekti kommenteerida. «Ma ei soovi midagi öelda enne, kui pole näinud valitsusepoolset selgitust,» ütles Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt.

Peaministri majandusnõunik Aare Järvan ütles, et põllumehed vajavad raha oma kohustuste täitmiseks hiljemalt detsembrikuus, kuid riigil pole praegu vaba raha.

«Jutt stabilisatsioonifondist laenamisest on sõnademäng, sest stabilisatsioonifond pole mingi institutsioon, mis saaks laenu anda,» täpsustas majandusnõunik.

Põllumajandusministeerium valmistab ette toetuste maksmist kolmes osas. Rahaliselt kõige väiksema summa, 20--30 miljonit krooni maksab valitsus sotsiaalse kompensatsioonina. Iga lehmapidaja saab 1000 krooni lehma pealt, kui kirjutab abitaotluse ja saab sellele vallavalitsusest kinnituse.

130--140 miljonit krooni jagatakse hektaritoetusena teravilja külvipinna alusel. Iga hektari eest makstakse 180 krooni toetust, mis korrutatakse piirkondliku ilmastikukoefitsiendiga

Ligi 60 miljonit krooni makstakse efektiivsuskoefitsendi alusel nendele põllumeestele, kes on teinud tootmisesse pikaajalisi investeeringuid.

Jaanus Männik maarahvaerakonna fraktsioonist ütles, et maamehed soovivad stabilisatsioonifondi kallale minna, sest neil ei õnnestunud kaitsta ideed koostada aasta lõpuks ilmastikukahjude kompenseerimiseks lisaeelarve. Eelarveseaduse kohaselt ei tohi riigikogu peale 1. oktoobrit lisaeelarvet teha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing