Firmad ostavad võlakirju tagasi

Tallinna Kaubamaja finantsdirektor Urmo Vallner kinnitas, et ettevõte ostab ka 14. detsembri lõpptähtajaga 19 mln kroonise mahuga kommertspaberite emissiooni välja. Kokku emiteeris kaubamaja suvel 35 mln krooni eest võlapabereid.

Hansabank Marketsi investeerimispanganduse direktori Henrik Karmo sõnul püüavad ettevõtted, kellel selleks vähegi võimalust on, võlakirjad välja osta. Uusemissioone teevad kohalikud ettevõtted vähe.

Karmo märkis, et võlakirjade väljaostmise või refinantseerimise otsus sõltub ettevõtte projektidest. Ta möönis, et raske on leida projekte, mis praeguse intressitaseme juures ära tasuksid.

Suvel 10% intressitasemel tasus võlakirjade rullimine ehk nende lunastamiseks uute emiteerimine end ära, praegu enam mitte.

Järgmisel nädalal saabub Norma Grupi 18,3 mln kroonise mahuga kommertspaberite väljaostmise tähtaeg. Kolm kuud tagasi emiteeriti need 14% intressiga. Norma Grupi juhatuse esimees Toomas Tamsar lausus, et praegu ei ole veel otsustatud, kas need ostetakse välja või emiteeritakse refinantseerimiseks uusi võlapabereid. Otsus langetatakse sõltuvalt võimaliku uue võlakirjaemissiooni intressitasemest.

Tamsar lisas, et väljaostmise korral kannatavad paratamatult mõned projektid, kuid millised täpselt, ei soostunud ta nimetama. Novembri alguse lunastamistähtajaga ligi 50 mln kroonise mahuga võlakirjade refinantseerimiseks tegi ettevõte uue aastase tähtajaga võlakirjaemissiooni.

Eesti Gaas ostis välja 6 mln Saksa marga ehk 48 mln krooni eest võlakirju, sest rahaturul valitseva olukorra tõttu ei suudetud emissiooni pikendada. Seda nii kõrgete intressitasemete kui võlakirjaturul valitsenud huvipuuduse tõttu.

Tallinna Soojuse finantsdirektor Olev Nilisk lausus, et ettevõte ostab täna lõppeva 3,1 mln kroonise võlakirjaemissiooni 70% ulatuses välja. Oktoobri lõpus refinantseeriti 11,4 mln kroonises mahus kommertspabereid. Nilisk lisas, et Eesti võlakirjaturg ei toimi enam normaalselt, mistõttu püütakse leida välispartnereid.

Henrik Karmo lausus, et aktsiaturu languse tõttu on investorite huvi võlakirjade vastu suurenenud. Juhul, kui võlakirju hoitakse lunastamistähtajani, on investeering Karmo sõnul riskiastmelt võrdne kroonihoiusega. Deposiidiga võrreldes on võlakirjad atraktiivsemad, sest hoiuste 10% intressi kõrval on võlakirjade tootlus 17--20% aastas.

Tavapärane võlakirjade nominaal on 100 000 krooni, mistõttu paljud väikeinvestorid jäävad turult kõrvale. Karmo sõnul on võlakirjaturu areng ees ja kindlasti püütakse pakkuda võimalust ka 10 000 krooni paigutamiseks.