Pangal oma piima- või arvutitootmisosakond

Majanduskeskkonna halvenemisega süveneb Eestis tendents, et pangad võtavad suuri laene saanud, kuid raskustesse sattunud ettevõtteid üle, üritades jõulise sekkumisega firma juhtimisse päästa probleemne laenuklient.

Tegemist on paratamatu arenguga, millel on nii häid kui halbu külgi. Positiivne on see, et laenupuhkuse või juhtide väljavahetamisega võib kõikuma löönud firma ikkagi püsti jääda, sest ettevõte struktureeritakse ümber, otsitakse aktiivsemalt uusi turge ja omanikke.

Kuid on oht, et firmale antakse kergekäeliselt laenu, normaalsed turusuhted hägustuvad, pankade mõjuvõim ja osatähtsus ühiskonnas suureneb veelgi. Liigne poputamine süvendab probleemi ja pank jääb lõpuks ikkagi kaotajaks. Ettevõtte kiire pankrotistumise korral oleks kaotused väiksemad olnud.

Ei saa üheselt öelda, et probleemsete ettevõtete elushoidmine ja pankrotiga venitamine oleks läbinisti vale lähenemine. Seda näitas telekommunikatsioonifirma Levicom, kellel alles sellel aastal olid tõsiseid probleemid laenude tagastamisega, kuid kes lõpuks püramiidiga sarnanevast finantseerimisskeemist välja tuli.

Levicomi puhul oli poputamisest kasu, kuid viivitamine Tartu kütusefirma Favora pankrotiga võib võlausaldajatele kalliks maksma minna. Aeg näitab, kas muudatused juhtkonnas päästavad arvutitootja Pennu, vendade Sõnajalgade asutatud TV1 või kalatööstusettevõtte Viru Rand. Kui tegemist on üksikute ettevõtetega, siis pole asi panga seisukohast kuigi hull. Ettevõtte juhtimise ülevõtmine võib pankadele probleeme tekitada siis, kui see muutub massiliseks, sest neil ei ole piisavalt juhtimisressursse, et hulk probleemseid laenukliente majandusraskustest välja tuua.

Ei ole normaalne, kui pangad on oma põhitegevuse kõrval sunnitud tegelema televisiooniäriga, kütuse jaemüügiga, kinnisvara arendamisega, ehitamisega, põlevkiviõli, väetiste, toiduainete, ravimite, arvutite või muldmetallide tootmisega.

Vajaliku management'i ja finantsressursi puudumine on ka põhjus, miks Äripäev ei toeta Eesti Ekspressi peatoimetaja Aavo Koka ettepanekut mõned probleemsemad ettevõtted natsionaliseerida ja siis hiljem uuesti erastamisagentuuri kaudu maha müüa. Natsionaliseerimine võiks Koka arvates tulla jutuks Kiviteri ja suuremate piimatööstuskontsernide puhul, mida ei saa lasta pankrotti, sest nendega on seotud tuhanded inimesed.

Kui Ühispank, Hansapank ning infrastruktuuriettevõtted välja jätta, siis ei ole Eestis selliseid firmasid, mida riik majandusraskuste korral ei või pankrotti lasta.

Pankrot tähendab tegelikult väärtuste ümberjagamist -- need omanikud, kes ei saanud ettevõtte majandamise ja juhtimisega hakkama, vahetatakse välja edukamate vastu. Natsionaliseerimise lõpptulemus oleks analoogne, kuid aeganõudvam ja riigile kulukam. Sellepärast ei tohikski riik hakata ettevõtteid üle võtma, piisab kui seda teevad kommertspangad.