Ebaefektiivsus aitab riigil probleeme peita

18. november 1998, 00:00

Riik ei ole huvitatud tema omanduses olevate energeetikaettevõtete Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia efektiivsest töötamisest, sest see suurendaks Kirde-Eestis tööpuudust. Nende ettevõtete vale majandamise abil üritatakse vältida sotsiaalseid probleeme selles piirkonnas.

Esmaspäeval otsustas Eesti Põlevkivi nõukogu alandada põlevkivikeemiaettevõttele Kiviter müüdava põlevkivi hinda. Kui varem maksis Kiviter tonni põlevkivi eest 75 krooni, siis selle aasta lõpuni võib 2700 inimesele tööd andev Kiviter põlevkivitonni eest maksta 50 krooni.

Selle otsuse tõttu tekib Eesti Põlevkivile 3,5 miljoni krooni suurune kahju, mis kirjutatakse Kiviteri üldise võla tagasimaksmise graafikusse. Kokku on Kiviter Eesti Põlevkivile võlgu üle 30 miljoni krooni. Väidetavalt jäävad Kiviteri omanike börsilt saadud kahjumid samasse suurusjärku.

Selge, et selline riigipoolne doteerimine või siis uue börsitõusu ootamine ei lahenda probleeme. Poolteise kuuga ei saa põlevkiviõli tootmisest tulus ettevõtmine ja kui Kiviteri omandistruktuuris muutusi ei toimu, siis vajab ettevõte poolteise kuu pärast riigilt uut rahasüsti.

Kiviteri puhul oleks kõige õigem lahendus pankrotimenetlus, sest nii võib ettevõttele uued omanikud ja võib-olla ka tulutoovama tegevusala leida. Riigi seisukohalt oleks ausam ja läbipaistvam maksta pankroti tõttu töö kaotanud inimestele sotsiaaltoetusi, mitte toetada Kiviteri omanikke ja neid finantseerinud Ühispanka. Kiviteri doteerimise maksavad tegelikult kinni kõik elektrienergia tarbijad. Selleks, et vältida keeruliste olukordade tekkimist, on riik otsustanud, et Eesti Energia peab maksma põlevkivi eest rohkem kui Kiviter. Nüüd suurendati seda hinnavahet veelgi. Mida suuremaks läheb aga Eesti Põlevkivi kahjum, seda aktiivsemalt hakkavad kaevurite juhid eesotsas Väino Viilupiga nõudma Eesti Energiale müüdava põlevkivi hinna tõstmist, millele järgneb omakorda elektrienergia kallinemine.

Valitsuse otsustusvõimetus energiamajanduse reformimisel on põhjustanud kuluka ahela, mille lõpus on elektritarbija, kes aitab elektri hinna kaudu valitsusel vältida Kirde-Eestis sotsiaalseid probleeme. Kui ei ole aga raskusi, siis ei pea otsima ka lahendusi ja langetama keerulisi ning ebapopulaarseid otsuseid.

Nii venibki Eesti Energia erastamine, Eesti Põlevkivi tükeldamine ja pankrotiprotsessi abil Kiviteri omanike vahetamine. Venitamist on väga hea põhjendada tööpuuduse ja enamasti vene keelt kõnelevate inimeste pahameele kasvuga. Kiviteri pankrot sunniks aga nii kohalikke omavalitsusi kui ka ministeeriume ja poliitikuid otsima alternatiive. Muidugi ei ole keegi lisatööst huvitatud, sellepärast soovivadki näiteks Kirde-Eesti omavalitsused, et riik Kiviteri natsionaliseeriks.

Selline sotsiaalsete probleemide peitmine ebaefektiivse majandamise abil ei saa kesta kuigi kaua. Aeg, kui neid peab hakkama lahendama, sõltub elektri hinna tõusu kiirusest, sest Eesti Energia ei saa lõpmatuseni riigi dotatsioone kinni maksta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:56
Otsi:

Ava täpsem otsing