Eesti Energia võttis soodsa laenu

Kolmeaastane laen antakse Saksa markades ja laenu intress on Saksa marga kuue kuu libor pluss üks protsent (~4,6%). Eesti Energia ASi finantsdirektor Sandor Liive täpsustas, et koos laenuperioodi lõpuks lisanduvate kuludega tuleb laenu aastaseks kuluks Saksa marga libor pluss 1,8 protsenti. Laenu on võimalik pikendada laenutingimuste muutumisega veel kaheks aastaks.

Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke märkis, et Eesti Energia laenu tingimused on praeguses majandusolukorras väga head. Ehkki laenu summa on väiksem ning tingimused karmistunud võrreldes kevadega, mil sõlmiti laenu eelleping, on eile sõlmitud laenuleping Raasukese sõnul siiski saavutus omaette. «See tehing eristab Eesti selgelt teistest endise NSV Liidu maadest ja paljudest Ida-Euroopa riikidest,» märkis ta.

Sündikaatlaenu korraldajad on Bankgesellschaft Berlin Group, Dresdner Bank Luxembourg S.A. ja Hansapank. Eilsel lepingu sõlmimisele järgnenud pressikonverentsil ütles pangasündikaadi esindaja Ulrich Neuhauss, et tegemist on eduka laenutehinguga, mille intress paneb tükiks ajaks paika Eesti turutaseme.

Hansapank osaleb sündikaadis 10 miljoni Saksa margaga.

Liive sõnul kasutab Eesti Energia laenust saadavaid vahendeid käesoleva majandusaasta investeeringute katteks. Seni investeeringute katteks emiteeritud võlakirjad, mille kogumaht on ligi 210 miljonit krooni, kavatseb ettevõte välja osta.

Käesoleval majandusaastal, mis lõpeb 1. aprillil, investeerib Eesti Energia 1,19 miljardit krooni. Poole summast katab Eesti Energia omavahenditest ja poole laenude abil.

Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk ütles BNSile, et ettevõte lõpetab aasta arvestusliku kahjumiga, kuid see on seotud põhivarade ümber-

hindamisega. «Äritegevusest tulenevaks rahavooks kujuneb ligi 500 miljonit krooni,» kinnitas ta.

Kogu Eesti Energia kolib poolteise aasta jooksul praegusest Estonia puiesteel asuvast peahoonest välja ja koondab kogu Eesti Energia juhtimise Kadaka tee ja Laki tänava vahelisele maa-alale, kus seni asus Põhja kõrgepingevõrgu keskus. Kolimine läheb kokku maksma umbes 20 miljonit krooni.

Esialgu plaanis Eesti Energia peamajast välja kolida vaid tehnilised talitused, jättes sinna juhtkonna ja esindusruumid. Eesti Energia arengudirektor Ilmar Jõgi ütles, et firma ei pidanud kesklinnas kontoripindade pidamist siiski otstarbekaks. Esimesed talitused kolivad hoonest välja juba tuleva aasta alguses.

Praeguse Eesti Energia peamaja edasise rakenduse kohta ütles Jõgi, et see renditakse kogu täiega paremate müügiaegade ootuses välja. «Muidugi, kui tehakse mingi tõsine ostupakkumine, siis ehk võib ka kohe maha müüa,» lisas ta.

Autor: Raul Ranne