Aravete Agro OÜst ja lehe põhjalikkusest

Kirjutama ajendas 26. novembri Äripäev oma artikliga «Põllumehed veeretavad võla riigi kaela» ning repliik «Edukas toetusesaaja ja võlgnik», mis veensid, et ka Äripäev jahib sensatsioone ja võib kontrollimata andmeid serveerida «kollase» kirjanduse traditsioonide vaimus.

Otsetoetusi lüpsikarjale eraldati olenevalt lehmade arvust ja see moodustas 817 krooni lehma kohta. Seda said kõik lehmapidajad, kelle esitatud dokumendid vastasid kehtestatud korrale. Pole Aravete Agro OÜ või veelgi enam parlamendi asespiikri Ants Käärma süü, et firmal on üks riigi suuremaid tõukarju, mistõttu toetus moodustas (2147 lehma) 1,75 mln krooni.

26. novembril oli ettevõtte saldo Eesti Energiaga 508 229,48 krooni, millest võlg moodustas 160 000 krooni. Ülejäänu oli jooksva kuu elektriarve, mille tasumise tähtaeg 30. november. Majanduslehe ajakirjanikud võiksid osata vahet teha jooksvate arvelduste saldol ja võlal.

Ettevõtte eelmise aasta realisatsioonikäive oli 66,7 mln, kasum 2,8 mln krooni ning kasumikasv arvestades eelmist 5 mln krooni suuruse kahjumiga lõppenud aastat 7,8 mln krooni. Viimane näitaja peaks mahtuma kasumikasvu TOPi.

Selgitan, millest koosneb põllumajandusettevõtte kasum/kahjum, milline on prognoos tulevaks aastaks, mispärast tegelikult on puhkenud kära põllumajanduse ümber.

Põllumajandus kui aeglase käibetsükliga majandusharu omab bilansis n-ö «lõpetamata toodangut» noorkarja, müümata sigade ja ülesküntud, täiskülvatud, kuid koristamata põldude näol. Koostades aastaaruandeid hinnatakse lõpetamata toodang ehk tootmisvarud vastavalt raamatupidamisseadusele turuhinnast lähtuvalt ja vahe lisatakse kasumiaruandesse reale nr 2 (valmis ja lõpetamata toodangu jääkide muut).

1. jaanuaril oli põllumajandussaaduste (eriti sealiha) turuhind praegusest oluliselt kõrgem, mis andiski arvestatava kasumilisa. Tootmisvarusid mõjutas ka tootmismahtude plaaniline suurendamine, mistõttu aasta alguseks oli lõpetamata toodangut eelmise perioodiga võrreldes rohkem.

Tänavune põllumajandustoodangu turuhindade langus ligemale 20% võrra toob Aravete Agro OÜ-le ca 7--8 mln krooni suuruse kahjumi ja seab küsimärgi alla ettevõtte jätkuvuse: praeguse turusituatsiooni püsimisel tabaks ettevõtet 22 mln kroonine kahjum. Firma pankrot tooks kaasa järjekordse sotsiaalse kriisi -- ligi poole valla eelarvest moodustab firma töötajate tulumaks.

Põllumajanduse probleem on, kas riigil õnnestub välja töötada abinõude kompleks, mis tagab põllumajanduse ellujäämise ja võimaldaks vältida suure osa maapiirkondade väljasuremist, või leiab aset paratamatus ja paljud pankrotistuvad (vaevalt muudaks see asjaolu Eesti euroliidule atraktiivsemaks).