Kuidas saab riik elavdada majandust?

08. detsember 1998, 00:00

Olen endiselt seda meelt, et riik peaks võimalikult vähe sekkuma majandusse.

Riigi roll peaks olema diplomaatia koos ettevõtjatega. Tuleks uued turud avada. Seal on esimesed sammud tehtud, näiteks vabakaubandusleping Poolaga. Samuti peaks tugevdama majandusesindusi. Seda kõike saab teha koostöös ettevõtjatega. Suurettevõtjate assotsiatsioon ja mina isiklikult näen riigi rolli ikkagi uute turgude avamises, uute võimaluste leidmises.

Veel on ilmselt vaja uut sõnumit investeerimis-
keskkonnas. Pärast iseseisvumist oli positiivne, et investeeringuid soodustati. See aeg on nüüd läbi saanud. Nüüd on vaja uus imago leida.

Kiire kasv tõi eelmisel aastal kaasa mitmeid probleeme, millele reageerimata jätmine oleks tekitanud hoopis väiksemaid kasvunäitajaid ka selleks aastaks. Teatud roll on riigil kindlasti ka nende numbrite juures. Räägin stabilisatsioonifondist ja Eesti Panga abinõudest . Need olid katalüsaatorid välisinvestoritele ja nende tagajärjel investeeringute vool ei pööranud Eestist kõvasti ära.

Makrotasandil tuleb samasugust poliitikat jätkata. Sellelt seisukohalt ei ole suurt midagi muutunud. On natuke riskantsemaks läinud ja endiselt ehmatame paljusid oma jooksevkonto defitsiidiga.

Üks asi on kindlasti see, et peaks järjekindlalt kinni hoidma sellisest raha- ja majanduspoliitikast, nagu ta pragu on olnud. See on ikka kindel asi, et on fikseeritud kroon, tasakaalus eelarve, maksukoormust ei muudeta -- see annab ettevõtjatele kindluse. Nii et ootaks stabiilsust.

Põhimõtteliselt olen otsetoetuste ja subsiidiumite vastane. Kolmas asi -- kui õnnestub Venemaaga suhteid normaliseerida. See jääb esialgu poliitiliste deklaratsioonide tasemele, isegi kui mingid lepingud alla kirjutatakse, sest ega leping ei too mingit ostujõudu juurde. Kui isegi topelttollid ära kaotada, me ei saa kindlad olla, et tollimaksu arvel suudame kauba konkurentsivõimalisemaks teha.

Mida ei saa teha -- ei saa sundida ettevõtteid, et kasvage, ja ei saa sundida välisinvestoreid, et investeerige. Aga riik saab luua keskkonda. Lihtsam näide -- infrastruktuuri arendamine. Näiteks Narva piiriületuspunkt on raudtee seisukohalt üks suur kitsaskoht. Kui see kiiresti välja ehitada, saaks raudteevedude mahtu märgatavalt suurendada. Suhteliselt lihtsalt saab välja arvutada, missugune infrastruktuuri arendusprojekt avaldab kõige rohkem mõju üldisele majanduskeskkonnale.

Erastamisele läheb raudtee, Telekom, võib-olla jõujaamad. Laekub suur summa raha, mida võib panna stabilisatsioonifondi imeväikse protsendi eest istuma. Või panna keskkonna arendamisse.

Eesti väärtus on inimesed, loodusvarasid nii palju ei ole. Kõik investeering, mis tehakse inimestesse, inimeste haridusse, on ju lõpuks see, mis meie majanduskasvu tulevikus genereerib.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:59
Otsi:

Ava täpsem otsing