Valitsus hakkab arutama majanduse pikaajalist arengukava

Rahandusministeeriumi makroprognoosi ja -analüüsi talituse juhataja Mai Talvik on varem öelnud, et arengukava näol on tegemist paindliku eesmärkide kogumiga, mis võtab kokku Eesti majandusarengu strateegia lähiaastaiks.

Majanduskeskkonna muutumise järgi hakatakse prognoosides tegema korrektiive, kuid üldjoontes on ettekujutus Eesti majandusarengust nüüd lähiaastateks paika pandud, rääkis Talvik. Tema sõnul saab arengukava aluseks nii Eesti riigieelarvete planeerimisel kui majanduslikel läbirääkimistel Euroopa Liiduga.

Arengukavas on Eesti majanduse aastaseks kasvutempoks lähima nelja aasta jooksul planeeritud 6%.

Talviku märkis, et valitsusele hinnangu andmiseks esitatavale variandile on lisatud uus arenguprognoos, kus on arvestatud ka Vene kriisi mõjusid.

Arengukava kohaselt tuleb Eestil lisaks stabiilsele majanduskasvule lähiaastail saavutada inflatsiooni-

taseme järk-järguline alanemine rahvusvaheliselt aktsepteeritava nelja protsendi lähedale, suurendades Eesti konkurentsivõimet ja tööjõuturu paindlikkust.

Kava kohaselt tuleb ergutada kodumaist säästmist, suurendada kodumaiste investeeringute osakaalu ja säilitada madal välisvõla tase, mis Talviku sõnul ei tohiks ületada kaheksat protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

«Seoses ELiga liitumise ettevalmistamisega võib lähiaastail osutuda vajalikuks mõnede uute välislaenude võtmine,» märkis ta.

Arengukava näeb ette ka soodsa investeerimiskliima säilitamist, et tagada otseinvesteeringute sissevool nelja protsendi tasemel SKTst. Jooksevkonto defitsiit peab samas alanema 3-4%ni SKTst.

Autor: BNS