Preemiad kokkuhoitud rahast

Artikkel

- Uudised
- Kadi Heinsalu
- 14. detsember 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Preemiad kokkuhoitud rahast
Korralikud aastalõpupreemiad on tänavu välja makstud riigikontrollis, kus eelmisel aastal jõulupreemiat ei makstud. Riigikontrolör Juhan Parts on oma käskkirjaga määranud riigikontrolli töötajaile preemiat 90% ulatuses kuupalgast.
Preemia peapõhjus polnud aga mitte jõulud, vaid riigikontrolli 80. aastapäev. «Preemiaraha tuleb palgafondi säästudest,» selgitas riigikontrolöri nõunik Rein Vaher. Need tulenesid lahkunute arvel, kes läksid eelmise riigikontrolöri lahkumise järel, lisas ta.
Majandusministeeriumis ei maksta mitte jõulupreemiat, vaid tulemuspreemiat heade töötulemuste eest. «Võeti arvesse igaühe panust ja tööplaani täitmist,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja Inga Lill. Preemia võib küündida ka ühe astmepalgani.
Rahandusministeeriumis makstakse sel aastal jõulupreemiat sõltuvalt töötulemustest kuni ühe kuupalga ulatuses.
Sotsiaalministeeriumis makstakse preemiat pressiesindaja Marika Tuusi sõnade kohaselt töötulemuste järgi. Mõni jääb ka ilma, täpsustas Tuus.
Teede- ja sideministeeriumis makstakse jõulude ajal toetust kõigile töötajatele peale kantsleri ja ministri. Toetuse suurus pole ministeeriumis pressiesindaja Tommy Biene sõnul veel paika pandud, kuid see jääb alla eelmisel aastal makstud 4000 krooni ning seda saavad kõik töötajad võrdselt.
Preemiat maksab ka maksuamet, kuid mitte jõulutoetuse nime all. Maksuameti peadirektori kohusetäitja Aivar Sõerdi sõnul saavad preemiat paremaid töötulemusi saavutanud töötajad, lauspremeerimist ei tule.
Haridusministeeriumis saavad üle aasta ametis olnud inimesed jõulupreemiat kuni poole kuupalga ulatuses, alla aasta töötamise korral on preemia suurus kolmandik palgast.
Kultuuriministeeriumis makstakse preemiat vaid paarikümnele töötajale poolesajast, sest osakonna-
juhatajad ja sellest kõrgemal ametikohal asuvad ametnikud preemiat ei saa.
Keskkonnaministeeriumis makstakse kõigile võrdselt 3500 krooni preemiat, kaitseministeeriumis kõigile võrdselt 2500 krooni.
Üldse ei maksta jõulupreemiat siseministeeriumis, välisministeeriumis, metsaametis, justiitsminis-
teeriumis. Põllumajandusministeeriumis pole veel jõulupreemia maksmist otsustanud.
Kui justiitsministeeriumis tänavu jõulupreemiaid ei maksta, siis ministeeriumi allasutuses Tallinna linnakohtus said preemiat kõik, olenemata ametikohast.
Kohtunikud said jõulupreemiaks natuke üle poole palgast, 7000 krooni.
Tallinna linnakohtu esinaise Helve Särgava sõnul said teised teenistujad, vahet tegemata, kas on tegu töömehe või kohtusekretäriga, jõulupreemiaks 5000 krooni. Kohtutäiturid ja kriminaalhooldajad said 3500 krooni.
Jõulud on Särgava sõnul püha, millal peab kõigisse võrdselt suhtuma. Eesmärk oli rõõmustada lisarahaga rohkem madalamapalgalisi kohtutöötajaid, sest kohtunikud saavad niigi suurt kuupalka, 12 000 kuni 14 000 krooni, nentis Särgava.
Küsimusele, mis ta jõulupreemia eest ostab, vastas Särgava, et tal on kolm last ja üks lapselaps. «Ostan neile väiksed jõulukingid,» lausus Särgava. «Jõulud on selline aeg, kus laua peale toitu ostes ma ei koonerda.»
Hetkel kuum