Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna Kaubamajast arvelduskrediiti
Arenenud riikide eeskujul hakkavad Eestiski suuremad jaekauplused pankadele kannale astuma.
Tänavu maikuust pakub Stockmanni kaubamaja Tallinnas oma püsiklientidele arvelduskrediiti. Aasta jooksul on see samm kavas ette võtta ka Tallinna Kaubamajal, kes nagu eelkäijagi kuulub Eesti edukamate ettevõtete TOP 100 hulka.
Tallinna Kaubamaja kavatseb krediitkaardi soetamise teha klientidele mugavamaks kui Stockmann.
Stockmann nõuab praegu krediitarvekaardi taotlemisel isikut tõendavat dokumenti ja tööandja tõendit vähemalt viimase kuue kuu töötasu kohta või dokumenti, mis kinnitab laenutaotleja maksejõulisust.
Tallinna Kaubamajal on sõlmimisjärgus leping Krediidiinfoga, mille tulemusena saab ülevaate eraisikute rahalisest seisust.
Nii et, kui Tallinna Kaubamajast taotleda arveldus-
krediiti, tuleb esitada ainult isikut tõendav dokument, selgitab turundusdirektor Georgi Viies.
Tallinna Kaubamaja finantsdirektor Urmo Vallner ütleb, et sellise teenuse pakkumiseks peab olema ressursse, sest üks osa rahast ei hakka laekuma. See tähendab, et tuleb hakata pangalt laenu taotlema, mis on hetkel lihtsam mitte-Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel.
Stockmanni kaubamaja turundusjuht Ene Andrus-
kevit?us väidab, et kahjumit arvelduskrediidi pakkumine Stockmannile ei tekita: «Riskid ja ohud kuuluvad äritegevuse juurde.»
Kahjuks keeldub Tallinna Stockmanni kaubamaja direktor Pentti Korhonen arvelduskrediiti saavate klientide arvu ja investeeringute mahu avaldamisest.
Võrdluseks võib tuua Suurbritannia, kus 1997. aastal alustasid hoiustamis- ja laenutegevust kaks suurimat jaemüüjat Sainsbury ja Tesco. Kümne kuu järel oli Sainsburyl juba 600 000 klienti ning 1,3 miljardi naela väärtuses deposiite.
Pankurid aga kahtlevad uute kontkurentide elujõulisuses, sest näiteks 1997. aastal jäi Sainsbury 10 miljardi naelaga kahjumisse.
Siiski väidab lääne ajakirjandus, et järjest tihenev konkurents on tekitanud panganduse identiteedikriisi. USAs nimetavad paljud pangad end aastaaruannetes lihtsalt finantsteenuste firmaks.