Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sõjaline hoop Iraagile

REUTERS 18. detsember 1998, 00:00

Kolmapäeva õhtul kerkis hind järsult, kui Iraagi suursaadik ÜROs Nizar Hamdoon teatas, et Iraagi naftatarned katkevad, kui Ühendriigid ründavad Bagdadi sõjalisi objekte. ÜROga sõlmitud kokkuleppe kohaselt võib Iraak vedada välja 1,8 miljonit barrelit naftat päevas.

Diilerid arvavad siiski, et Iraagi tarned jätkuvad ja Iraagi-vastased rünnakud jäävad lühiajalisteks, sest ei usu, et lääneriigid jätkavad Bagdadi pommitamist moslemi püha kuu ramadani ajal.

Nafta hind on terve nädala vaikselt, kuid visalt tõusnud ning on praegu 10% kõrgem kui 7. detsembril, mil naftabarrel maksis 9,26 dollarit. Naftabarreli hind läks tugevale tõusule juba kolmapäeval New Yorgi naftabörsil, kerkides Iraagi-vastaste rünnakute ootuses 0,83 dollari võrra ja oli 12,38 dollarit.

Brenti jaanuarilepingute hind Londonis kerkis 11,17 ja veebruarilepingute hind 11,30 dollarini barrel. Kuid juba eile ennelõunal hakkas hind taas langema: jaanuarilepingute hind oli 10,85 dollarit ja veebruari-
lepingute hind 10,97 dollarit barrel.

Naftaturud hoiavad silma peal ka eile alanud Saudi Araabia, Venezuela ning Mehhiko Madridi kohtumisel, kus arutatakse nafta hinna tõstmise võimalusi.

New Yorgi analüütikud rõhutavad, et USA Valge Maja presidendiprobleemid ja Iraagi kriis avaldavad turgudele väiksemat mõju kui Dow Jonesi indeksisse kuuluvate firmade kasumiprognoosi vähenemine neljandas kvartalis ning USA majanduskasvu üldine aeglustumine. Kuid nad juhivad tähelepanu Clintoni afääri ja Iraagi sündmuste tihedale seosele, sest endale esitatavate süüdistuste hääletamise eel kongressi alamkojas, mis Iraagi-probleemi pingestumise tõttu nõustus hääletust edasi lükkama, tahab president näidata oma otsustavat tegutsemist. Samas viitavad vaatlejad jälle sellele, et halvatud sisepoliitika ei lase USA-l ajada piisavalt jõulist välispoliitikat.

ÜRO julgeolekunõukogu viiest alalisest liikmest kolm: Venemaa, Prantsusmaa ja Hiina mõistsid kahe ülejäänud alalise liikme USA ja Suurbritannia Iraagi-vastase sõjalise löögi karmilt hukka.

Venemaa presidendi Boriss Jeltsini sõnul rikub rünnak jõhkralt ÜRO põhikirja ja võib tuua Lähis-Idale dramaatilisi tagajärgi. Peaminister Primakov nõudis julgeolekunõukogu kiiret kokkukutsumist. Kremli ametiisiku sõnul lükkab see USA samm määramata ajaks edasi Start-2 leppe ratifitseerimise Venemaa riigiduumas.

USA ja Briti rünnakut taunisid järsult ka Prantsusmaa ja Hiina. Hiina välisministeerium nõudis USA-lt Iraagi-vastaste sõjaliste aktsioonide kohest lõpetamist. Prantsusmaa avaldas kartust sõjalise konflikti laienemise võimaluse pärast.

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder avaldas aga sõjalisele löögile toetust, märkides, et see on õppetund Iraagi liidrile Saddam Husseinile, kes keeldus koostööst ÜRO relvainspektoritega. Toetaval seisukohal oli ka Jaapani peaminister Keizo Obuchi, kelle sõnul on Iraagil aeg mõista, et tema käsutuses olevad massihävitus-
relvad seavad ohtu ülemaailmse rahu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:02
Otsi:

Ava täpsem otsing