Kolm nädalat veel

1995. aastal eristusid valimiseelsete uuringute põhjal valijate eelistustes neli suuremat sektorit. Umbes 30% valijaist pooldas tookord võimul olnud, Mart Laari juhtmisel alustanud ja Andres Tarandiga lõpetanud valitsusliidu poliitika jätkamist: turumajanduslikke reforme ja ühiskonna kiiret moderniseerumist. 50% seevastu suhtusid 1992.--1994. aasta poliitikasse kriitiliselt, pidades vajalikuks ühiskonna arengut enam sotsiaalselt tasakaalustada, jaotades ümber tulusid, kaitstes siseturgu ja soosides kodumaist tootmist.

Lisaks põhisektoritele oli ca 10% valijaist rahvus-radikaalsetel seisukohtadel, ligi 10% valijaist aga tõstis kilbile vähemusrahvuste, eelkõige venekeelse elanikkonna probleemid.

Erakondadekonkurents toimus peamiselt sektorite sees. Liberaalse turumajanduse ja ühiskonna moderniseerumise esindajatena konkureerisid omavahel Reformierakond, Mõõdukad, Isamaa ja ERSP liit ning Parempoolsed (said kokku 35% häältest). Sotsiaalse turumajanduse sektorist kogusid hääli KMÜ ja Keskerakond (kokku 46%). Muud väikeparteid kogusid 12% (hääled läksid lihtsalt kaotsi või õigemini ümberjagamisele), vene erakondade valimisliit sai 6% toetust.

Sel aastal pole analoogilist tüpoloogilist analüüsi veel tehtud. Kuid arvamusküsitluste põhjal võib väita, et inimeste valimiste-eelsed ootused pole võrreldes eelmiste valimistega oluliselt muutunud.

Turu-uuringute ASi sügiseses küsitluses tuli ilmsiks, et eelkõige oodatakse ka eelseisvatelt valimistelt turvalisuse suurenemist ja lahendust kuritegevuse probleemile. Soovitakse vastust, kuidas erakond kavatseb tagada majanduse arengu ning parandada vähekindlustatud elanike olukorda.

Ehkki valijaskonna soovid ja ootused on enam-vähem samad, ei tähenda see, et otsuse langetamine oleks lihtsam. Pigem vastupidi -- ootuste samaksjäämine tähendab, et eelmistel valimistel antud lubadusi pole täidetud. Erakondi aga, kes praegu opositsioonis, teatakse varasemate valitsuste tegevuse läbi kui praeguse olukorra kujunemise kaassüüdlasi.

Muutunud on erakondade paiknemine arvamussektorite suhtes. Kui sotsiaalset turvalisust ja heaolu tõotavate jõudude hulgas domineeris eelmistel valimistel KMÜ, siis seekord on keskse koha hõivanud Keskerakond, kes on ka kõige tõenäolisem valimiste võitja.

Kuid ka teised, varem parempoolsete vaadetega tuntuks saanud erakonnad on nihkunud tsentri suunas (politoloog Rein Toomla analüüsist selgus, et peale selgelt parempoolse Reformierakonna ainult parem-tsentristlikud erakonnad riigikogusse kuuluvadki!).

Selle sektori valijate käest noolivad hääli nii Koonderakonna nimekirja ühinenud KMÜ riismed ja EME kui ka Mõõdukad ja Isamaaliit. Kahte viimast kiputakse siiski poliitiliselt määratlema eelmiste valimiste põhjal, millele annab alust nende kokkulepe valimistejärgseks valitsuskoostööks Reformierakonnaga.

Terenduv valimisvõit ei tarvitse anda Keskerakonnale tegelikku võimalust valitsust moodustada. See sõltub teiste erakondade koondtulemusest. Praeguse informatsiooni põhjal võib prognoosida viigiseisu, kus iga hääl üles- või allapoole võib saada otsustavaks.

Kui Reformierakond, kes saavutab tõenäoliselt paremuselt teise valimistulemuse, saab koos Mõõdukate ja Isamaaliiduga kokku ligi pool häältest, on võimalik, et osa Koonderakonna nimekirjast tuleb neile appi koalitsiooni moodustama.

Sündmuste selline areng on tõenäolisem siis, kui kumbki vene nimekiri riigikokku ei pääse ning neile antud hääled jagatakse ümber riigikokku pääsevate eesti erakondade vahel.

Kui aga kasvõi üks vene nimekiri ületab valimiskünnise, võib arvata, et nende hääled kallutavad ülekaalu riigikogus Keskerakonna poolele, kes on juba oma paati meelitanud EME ja kellega koostööd kalduvad eelistama ka Koonderakonna nimekirja külalisesinejad Maaliit ning Pensionäride ja Perede erakond. Järgmise peaministri nimeks kirjutatakse siis Edgar Savisaar.

On ka kolmas võimalus. Kuna Reformierakond ja Keskerakond ilmselt ühte valitsusse ei mahu, võib enamuskoalitsiooni moodustamiseks osutuda vajalikuks mõlema senise arvamusreitingu liidri kõrvalejäämine valitsusest.

Elame-näeme, sest kolm nädalat valimiskampaaniat on alles ees.