Primakov rahuotsingul

Enne äralendu Moskvast püüdis Jugoslaavia suursaadik, Slobodan Milosevici vend Borislav Milosevic Primakovile selgeks teha, et Rambuillet' ja kontaktgrupp, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, USA ja Venemaa esindajad, on kauge minevik. Peale Venemaa on tegemist üksnes agressoritega, kellega Jugoslaavia on diplomaatilised sidemed katkestanud.

Rahuvahendusmissioon on Primakovi üks raskemaid ülesandeid pärast peaministriks saamist, kuid kui see peaks lääne vahendajatest paremini õnnestuma, siis tugevdaks see Venemaa kahanenud mõju rahvusvahelisel areenil, väidavad vaatlejad. NATO liikmesriigid ja iseäranis Prantsusmaa on arvamusel, et venelaste käes on võti oma traditsioonilise slaavi liitlase rahuleppele kallutamisel. Paistab, et Venemaa on riiklikul tasandil teinud otsuse konflikti sõjaliselt mitte sekkuda, sest oma eilses kõnes ütles Venemaa president Boriss Jeltsin, et «Venemaa ei lase end sõjalisse konflikti tõmmata» ning et «Venemaa teeb kõik selle kiireks lõpetamiseks». See oli ühtlasi presidendi vastus Aleksandr Lebedi jt Venemaa kuberneride üleskutsele, et Jugoslaaviale tuleb anda sõjalist abi, sealhulgas õhutõrjerakette.

Prantsusmaa välisminister Hubert Vedrine ei suhtunud Venemaa vahendustegevusse eriti lootusrikkalt ja lisas, et mingit vaherahu enne tule, kui Jugoslaavia oma vägesid tagasi ei tõmba, sest praeguse muutunud jõuvahekorra külmutamine oleks Kosovo albaanlastele kahjulik.

NATO väitel jätkavad Jugoslaavia väed Kosovos etnilist puhastust ning albaania liidrite tapmist. USA välisministeerium nimetas tõenäoliseks teadet, et serblased hoiavad 20 000 albaanlast «kontsentratsioonilaagris», mida kasutatakse inimkilbina NATO õhurünnakute vastu.

Pärast läbirääkimisi Miloseviciga sõitis Jevgeni Primakov Bonni, et informeerida ELi oma kõneluste tulemustest. «Minu lootused seoses Primakovi visiidiga on väiksed seni, kuni ta ei teata midagi oluliselt uut,» ütles Saksa kaitseminister Rudolf Scharping. «NATO löögid jätkuvad seni, kuni Jugoslaavia ei ole enam Kosovos võimeline genotsiidiks,» kinnitas Scharping.

Eile nõustus EL põhimõtteliselt Venemaa ettepanekuga korraldada Jugoslaavia kriisi alane erinõupidamine, mis ilmselt ei jõua toimuda enne 7. aprilli.

Esmaspäeval pärast peaminister Jevgeni Primakovi ja rahvusvahelise valuutafondi (IMF) juhi Michel Camdessus' kohtumist avaldatud ühiskommünikees teatati, et uute laenude aluseks saab kokkulepitav majandusplaan. Järgmisel nädalal saabub Moskvasse IMFi delegatsioon, et see plaan koos Venemaa valitsuse ja keskpangaga välja töötada. Plaan esitatakse seejärel IMFi nõukogule, mis selle järel laenuotsuse teeb.

Venemaa ametiisikud teatasid, et valitsus saab tõenäoliselt 4,8 mld dollarit, mis antakse üle neljas jaos alates aprilli lõpust. Peaaegu kogu IMFi antav raha kulub Venemaal IMFile vanade võlgade tagasimaksmiseks, mille tähtaeg sel aastal täis saab. Kuid selle tehingu tähtsus seisneb selles, et Venemaa parandab oma reputatsiooni rahvusvahelistel finantsturgudel ning saab täiendavalt kuni 2,5 mld dollarit maailmapangalt, Jaapanilt jt rahvusvahelistelt kreeditoridelt.

Autor: REUTERS