Riigihankeseadus ? võimuliidu tööõnnetus

Ettevõtjatele rohkem riigitellimusi toov riigihankeseadus põrunud riigikogus opositsiooni ?kiunumise? tõttu. Eelnõu koostamises osalenud inimesena kahtlen ses sügavalt. Pigem on nii, et võimuliit tahab enda ?tööõnnetust? opositsiooni kraesse kirjutada, et ettevõtjatele meeldida.

Kuna artiklis ?Ettevõtjasõbralik seadus põrus opositsiooni tõttu? (ÄP, 15.09) kommenteerisid asjade käiku need, kes eelnõust veidi kaugemalt mööda on käinud kui mina, tahaksin õiendada mõned väikesed ebatäpsused.

Koalitsioonipartnerite kõrged aukandjad on korduvalt kinnitanud, et praegune võimuliit on saanud oma mandaadi rahvalt ja seepärast võtavad nad endale vastutuse oma otsuste ja nende elluviimise eest. Selle tõestuseks on nad alati toonud 53 kohta kui kindla trumbi. Täna võivad nad saalis kindlalt 54 häälega arvestada, mis peaks seega alati tagama ka otsustamiseks vajalikud 51 häält. Seepärast on lihtsalt vale väita, et opositsioon midagi nurjas. Tegu on ikka oma lohakusega.

Kuna majandusministeerium esitas eelnõu kevadel riigikogule täiesti toorena, pidi majanduskomisjon tööga n-ö nullist alustama ? eelnõust ei jäänud isegi pealkirja alles. Toimus kümneid arutelusid koos paljude huvigruppidega, nt Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu, Ehitusettevõtjate Liidu esindajad jt. Mitmeid nende ettepanekuid ei tahtnud algataja kuidagi eelnõusse kirjutada. Näiteks vahekohtu sätet, mis kehtivas riigihankeseaduses on end õigustanud. Mullu vahekohtusse esitatud 81 kaebusest leidis üle poole kiire lahenduse.

Eelnõu ettevõtjasõbralikkust näitab ehk sellinegi tõik, et kui helistasin pärast seaduseelnõu menetlusest väljalangemist ühele suurettevõtjale, kes oli aktiivselt osalenud mitmes meie töögrupis, kõlas vastuseks rõõmus hüüatus, et nii head uudist ei ole ta viimase poole aasta jooksul kuulnud, nüüd saab rahulikult magada...

Enim vaidlusi tekitas eelnõu osa, mis puudutas konsolideeritud riigihanget. Eelnõu nägi ette riigihankeid läbiviiva riigiasutuse loomise ning andis valitsusele õiguse kohustada valitsusasutusi teostama riigihanget läbi selle asutuse. Huvitav olnuks näha, kuidas ministeeriumid tegelikkuses sellesse suhtunuks. Vähe sellest ? sama säte kohustas sedasama tegema ka kohalikke omavalitsusi ja omavalitsusasutusi. Omavalitsuse rahakott pole aga seesama mis riigi rahakott. Tahtis valitsus hakata sel moel koondama ja kontrollima kohalike omavalitsuste rahakotte ja otsese sekkumisega tegema toiminguid nende rahaga? Mainigem sedagi, et eelnõus puudub pisemgi viide vastutusele tehtud hanke eest.

Mind pani imestama, et omavalitsusliidud ei võtnud sel teemal sõna. Eelnõu tekst on ju internetis. Kui seadus vastu võetakse, on seda hilja teha. Nii võib kohalik omavalitsus leida end talumehe rollist, kelle õuele sõidab tähtis linnahärra, võtab vägisi tema raha ja läheb talle põrsast ostma. Talunik peab olema notsuga rahul ? põrsa vanuse, tervise ja kaalu kohta tingimuste esitamist seadus ette ei näe.