Sideturule trügitakse igast pistikupesast

Märgid teravnevast konkurentsist sideturul said kinnitust juba detsembri alguses, kui kaabeltelefirma Starman ostis 60 protsenti investeerimispankur Rain Lõhmusega seotud sidefirmast Comtrade, et hakata pakkuma kiiret interneti püsiühendust. Kuu teises pooles andis oma andmesideplaanidest aimu ka energiahiid Eesti Energia, kes saaks teoreetiliselt juba praegu igast elektripistikust internetti pakkuda. Siiski ei kavatse firma hakata konkureerima oma klientidega ning plaanib pakkuda andmesideteenust vaid magistraaltasandil ja teistele internetiühenduse pakkujatele.

EMT vaatas korraga nii tulevikku kui minevikku. Firma sulges Eestis mobiil-side esiklapseks olnud NMT-võrgu, teatades ühtlasi plaanist avada kiire internetiga mobiilivõrk GPRS juba 2001. aasta teisel poolel. Nagu hääbus Tallinna analoogside, kui Eesti Telefon sulges detsembri keskel oma viimase analoogjaama. Sellest hetkest Eesti pealinnas digitaalne side, nagu ka enam kui kümnes väiksemas linnas. Minevikuga tegi lõpparve ka peilersideteenust pakkunud Baltcom, jäädes tegutsema vaid kõnekäsitlusega. Peiler- (või piipar-, nagu nad ise ütlevad) sidet jäi Eestis pakkuma vaid Eesti Kaugotsing, osutades küll rohkem turvasideteenuseid.

Eesti Telekomi on viimasel ajal vaevanud liigse kapitaliseerituse probleem. Osaliselt on seda lahendanud Eestis teiste side- ja IT-firmade ostmine, kuid vaadatud on ka piiri taha. Detsembris vihjas Telekomi finantsjuht Krister Björkqvist, et Telekom võib osta osaluse Läti riiklikus Lattelekomis. Lõunanaabrite erastamisjuht Janis Naglis pidas eestlaste huvi realiseerumist vaid teoreetiliselt võimalikuks. Samas tegutsevad meie paljud ettevõtted Lätis edukalt, miks ei võiks ka sealne suurt tulu tõotav sidesektor tulevikus samuti Eesti firmadele kuuluda.

Esialgu peab aga Eesti Telekom vaatama, kuidas alanud aastast käivitunud konkurentsi tingimustes saab hakkama tema tütarfirma Eesti Telefon. Veel on vara hinnanguid anda, kuid Päevaleht oli juba kriitiline ET kliendisõbralikkuse suhtes. Keerulisemaks läheb ka teise Telekomi rahamasina ? EMT tulevik, kui sideamet firma olulise turujõuga ettevõtteks kuulutab.

AS Starman Kaabeltelevisioon ostis LHV fondilt 60 protsenti sideettevõttest Comtrade, investeerides andmesideteenuste arendamisse 6 mln krooni. Firma jätkab tegevust nime all Starman Internet.

Tartu elektroonikaettevõte Tarkon teatas soovist võtta 2001. aastal Rootsi pankadest 50 mln krooni investeerimislaenu, luues tänavu Tartus 500 uut töökohta.

EMT laiendas leviala rannikumerel. Nüüd saab GSMiga rääkida kaldal asuvast tugijaamast kuni 70 km kaugusel. Varem levis merel paremini NMT-võrk.

Valitsus asutas riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse, mis hakkab pakkuma operatiivsidet ja tellima riigile ühtset sideteenust.

Äripäev korraldas ligi 200 osavõtjale seminari ?Kuidas ettevõtja sidekulusid vähendada??, kus riigi esindajate kõrval andsid klientidele nõu ka 1. jaanuarist sideturule tulnud firmade juhid.

Sideturbefirma Privador sõlmis esimese lepingu oma toodete pakkumiseks Euroopa Liidus, täpsemalt Belgias.

Sideminister Toivo Jürgenson kinnitas määruse, mille järgi läheb Eesti 2001. aasta novembrist üle mittegeograafilistele seitsmekohalistele telefoninumbritele. Suurt numbrimuutust sellega ei kaasne.

EMT sulges Eesti mobiilside pioneeri ? NMT-võrgu. Kunagi ligi 20 000 kasutajaga võrgule jäi detsembri alguseni truuks üle 300 kliendi. Ühtlasi teatas EMT, et käivitab kiiret andmesidet võimaldava GPRS-võrgu 2001. aasta teisel poolel, plaanides katta sellega kogu Eesti territooriumi.

Eesti Telefon sulges viimase Tallinna analoogjaama. Eestis on sellega juba üle kümne linna kaetud täisdigitaalse sidega.

Läti erastamisjuht Janis Naglis pidas ebareaalseks Eesti Telekomi ideed omandada osalus Lattelekomis, kuna viimase aktsiad ei ole müügis. Analüütikud kiitsid Telekomi mõtet, kuna see aitaks lahendada Eesti firma liigse kapitaliseerituse probleemi.

Eesti Telekom otsustas premeerida töötajaid kümnekroonise nominaalhinnaga vahetusvõlakirjadega, mida saab tulevikus vahetada firma aktsiate vastu.

Digitaalallkirja jõustumise päeval hakkas Sideametis tööle sertifitseerimisteenuse pakkujate register. Allkirja kasutuselevõtt sõltub seda kasutada soovivatest firmadest.

Eesti Telefoni põhikonkurendid Radiolinja ja Tele2 sõlmisid võrkude sidumise lepingu, mis võimaldab kõnesid suunata ilma ET abita.

Eesti Telefon on vabaturul kohmakas, hindas EPL juhtkirjas telefonimonopoli esimesi samme vabaneva konkurentsi tingimustes.

Netcomi kontserni ettevõtted Q GSM ja Tele2 hakkavad pakkuma ühist teenustepaketti, ühendades lisaks müügi- ja hoolduspersonali. Äriklientidele tehti teenustepakett Tele2.Mobiil.

Eesti Energia võib 2001. aastast hakata pakkuma interneti-ühendust igast elektripistikust, teatas firma. Esialgu keskendutakse siiski andmesidefirmadele teenuse pakkumisele.

2001. aastast peilersideteenuse lõpetavale Baltcomile jäi aasta lõpu seisuga ligi 3000 klienti.

EPL Online teatel müüdi Eestis 2000. aastal poole miljardi krooni eest ligi 150 000 uut mobiiltelefoni, mis on varasema aastaga võrreldes poole enam.

Valitsuse ja Eesti Telefoni kokkuleppel lõppes ET-le kaugsides monopoolsed õigused andnud kontsessioonileping, mis avas tee sideturule enam kui kümnele uuele firmale.

Sideminister Toivo Jürgensoni ütlusel võiks riik müüa oma 27% osaluse Eesti Telekomis, hinnates selle osa väärtuseks kolm miljardit krooni.