Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üliedukas automüügiaasta toob uusi autosalonge

    Mullu kasvas Eestis uute sõiduautode müügiturg 41 protsendi võrra, suuremad automüüjad jäid kasumisse ning planeerivad laiendustöid. Kui üle-eelmisel aastal müüdi Eestis kokku 7689 sõiduautot, siis mullu müüdi 10 876 sõiduautot.
    Äripäev küsitles üheksat tuntud automüügifirmat, millest viie esindajad kinnitasid, et tänavu on neil plaanis kas rajada uus salong, teeninduskeskus või teha olemasolevates ruumides laiendustöid. Ühel autofirmal on plaanis hakata kliente teenindama ka interneti vahendusel.
    Volvo, Renault? ja Fordi sõidukitega kaupleva Info-Auto juhatuse esimees ja omanik Viktor Siilats sõnas, tänavu saab firmal valmis uus Fordi müügisalong, veel plaanitakse Tallinnas laiendada Info-Auto remonditöökoda. Lisaks rajab Info-Auto Tartusse remonditöökoja ning Pärnusse kere- ja värvitööde keskuse. Siilats ei osanud täpselt öelda, kui palju investeeringud maksma lähevad, kuid ta tõdes, et summa võib ületada 10 miljonit krooni. Ülejärgmisel aastal kavatseb Info-Auto hakata autosid müüma ka Ida-Virumaal.
    Mazdade müügiga tegeleva Esma Auto tegevdirektor Ralf Õng ütles, et tänavu alustatakse uue müügisalongi ehitamisega Rocca al Maresse. ?Iseasi, kas ka tänavu valmis saab, loodame 15?18 miljoni krooniga hakkama saada,? sõnas Õng. Lisaks valmib jaanuaris Jõhvi Mazda keskus, mis Õngi sõnul pole küll Esma Auto investeering, kuna keskus valmib koostöös lähedase äripartneriga.
    Audide maaletooja Reval Auto tegevjuht Aivar Toompere ütles, et tänavu kavatsetakse ehitama hakata uut Audi keskust, mis tuleb Paldiski maanteele, loomaaia lähedale. Vana keskusehoone tõenäoliselt müüakse. Toompere sõnul on eelnev edukas automüügiaasta üks ajend uue keskuse rajamiseks. Pealegi on Toompere hinnangul Reval Auto üks väheseid kallimate autode müüjaid, kellel pole uut müügimaja.
    Lada Eesti juhatuse esimees Tiido Jakobson ütles, et lisaks Aravetel asuva peakontori kohendamisele kavatsetakse veel tänavu ehitada Tartusse uus värvi- ja plekitööde tsehh. ?Laiendame ka Tallinnas, vara veel rääkida, praegu teeme töökoja laiendust,? lisas Jakobson.
    Nissanite müügi-ja teenindusfirma Fakto juhatuse esimehe Toivo Urva sõnul plaanib Fakto tänavu käima tõmmata projekti, mis võimaldab klientidega koostööd teha arvutivõrgu vahendusel. ?Kavatseme elektronmüüki tugevdada, kuid mitte kõigile, vaid püsiklientidele, arvutivõrk on lähiajal info otsimise põhiallikas,? ütles Urva. Tema sõnul on võimalik võrgu vahendusel pakkuda kõike. Täna veel utoopiliseks, kuid siiski tulevikus teostatavaks pidas Urva võimalust klientidele interneti vahendusel teada anda, millal näiteks peab autoga õlivahetusse tulema.
    Amserv Auto nõukogu esimees Raivo Aavisto ütles, et Eestisse firma tänavu palju investeerida ei kavatse. ?Väiksemad investeeringud seadmetesse ja salongilaiendusse, kuid Riias valmib meil kevadel uus Toyota ja Lexuse müügisalong,? rääkis Aavisto. Riia salong maksab kokku umbes 30 miljonit krooni.
    Eestis müüdi mullu kõige enam Volkswageni sõiduautosid. Volkswagenite maaletooja, Saksa Auto juhatuse liige Jussi Pärnpuu ütles, et pärast pikka ebastabiilsust oli lõpuks mullu normaalne majandusaasta. ?Võib öelda, et see oli esimene aasta, kus automüüki ei mõjutanud ükski maaväline tegur, nagu Venemaa kriis või intressimäärade järsk tõus,? ütles Pärnpuu. Kuna Saksa Auto strateegia on pidada ühte müügisalongi ning ülejäänud maaletoodud autod edasimüüjatele vahendada, siis Pärnpuu sõnul pole firmas laiendamistegevuseks vajadust. ?Tänavu prognoosin 10protsendilist müügi tõusu,? ütles eelmisel aastal 959 Volkswageni sõiduautot Eestisse müünud Saksa Auto juhatuse liige.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
USA aktsiaturul näitavad ralli märke uued sektorid
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Metsamajandajad metsanduses pikka plaani ei näe
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.