Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Alanud aastal tuleks Eestis majandusedu eufooriast hoiduda

Kaivo Kopli 12. jaanuar 2001, 00:00

2000. aastat hinnates ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross, et ?rahapoliitika seisukohast ei olnud tegemist mitte kõige hullema aastaga?. See oli tugeva kasvu aasta koos mõõduka inflatsiooni ja peljatust pisut paremagi välistasakaaluga. Suurenes eksport arenenud riikide turgudele ning paranes Eesti konkurentsivõime ja tootlikkus. ?Eelmine aasta peaks üllatavalt palju meenutama ühte keskmist aastat ühes suhteliselt edasijõudnud üleminekuriigis,? tõdes Ross.

Rossi sõnul aga tuleb arvestada, et eelmise aasta edu aluseks oli suuresti välise keskkonna soodne seis, mistõttu alanud aastale ette vaadates ei tohi liigsesse eufooriasse sattuda.

?Koondpilt peidab siiski ka pisut murettekitavamaid detaile,? hoiatas Ross. Ta tõi välja kolm riski: esiteks võib kiirele laenukasvule tuginev sisenõudlus nõrgendada Eesti välispositsiooni liiga kiiresti ning usaldus meie vastu kahaneb taas, teiseks võib muret tekitada ajutiselt kiirenenud inflatsioonitempo, mis võib hakata mõjutama konkurentsivõimet, ning kolmandaks riskiteguriks on Rossi sõnul väliskeskkonna halvenemine.

?Maailmamajanduse aeglustumine võimendab ilmselt ka esimest kahte riski,? märkis panga asepresident. ?Positiivne stsenaarium võib pöörduda destabiliseerivaks,? hoiatas Ross, pidades laenukasvu, eelarve koostamist ja impordinäitajaid vaadates võimalikuks isegi ülekuumenemist.

Eesti Panga koostatud rahapoliitilist ülevaateraportit tutvustades rõhutas ka majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit, et nii mõnedki tendentsid maailmamajanduses on 2000. aasta teisest poolest alates pöördunud või on muutunud hinnangud neile. ?USA majanduse käekäik on veel küsitavam kui kuu või kaks tagasi. Euroopa majandusprognoos lähiajaks on alanenud, kuigi käesolevaks aastaks ennustatakse europiirkonna kasvuks veel endiselt 2,5%,? tõi Saarniit näiteid arengutest, mis Eestit mõjutavad.

?Eesti jaoks võib teha järelduse, et vaevalt on alust oodata pikemas perspektiivis siin suuremat kasvu kui Euroopas,? uskus Saarniit. ?Eesti Pank on ka varem arvanud, et kui me tahame hoida majanduskasvu SKP järgi mõõdetuna 5?6% aastas, siis peaks investeeringute tase olema natuke kõrgem, kui ta on.?

Eesti Panga analüütikute hinnangul kujuneb 2001. aasta reaalkasv pigem väiksemaks kui mullu, ulatudes 5?6 protsendini. ?Kasvuprotsendi juures komajärgseid kohti arvestamata jättes kujuneb kasv enam-vähem selliseks ka pikemas perspektiivis,? tõdes Saarniit. Veidi peaks suurenema ka inflatsioon (THI) ning kaupade ja teenuste saldo puudujääk. Ekspordikasv pidurdub eelmise aasta ligi 25 protsendilt sel aastal 10?15 protsendile ning sama trend ilmneb ka impordis.

Eesti Panga hinnangul on majandus küll jõudmas jätkusuutlikule arengurajale, kuid võimalike lühiajaliste kõrvalekallete oht on suur just 2001. aastal. Keskpank näeb ohumärke investeerimisaktiivsuse kasvus ja suuremahuliste infrastruktuuriprojektide kallale asumises, mis halvendab juba praegugi ?usaldusväärsuse piiril? olevat välistasakaalu. ?Maailmas on välja kujunenud arusaamad, milline peab olema riik, kuhu tasub investeerida. Välistasakaal või x tasemel puudujääk on üks näitaja, mida jälgitakse,? selgitas Saarniit.

Teiseks ohuks on inflatsiooni püsimine lähiajal 5 protsendist kõrgemal, mis võib tekitada alusetuid palgaootusi. ?Euro oodatust kiirem kallinemine ja kütuse odavnemine maailmaturul ei pruugi alla suruda sisemaistel teguritel püsivat inflatsiooni, võib aga halvata konkurentsivõimet,? tõdetakse raportis.

Lisaks võib Euroopa Keskpank alustada rahapoliitika lõdvendamist Eesti aspektist liiga vara. Kuna maailmamajanduse väljavaated on pigem halvenenud, eriti USA majanduse osas, siis on Eesti puhul tekkinud suurem vajadus vältida konkurentsivõimet ja majanduse tasakaalu halvavaid samme.

?Tegemist ei ole ainult skisofreeniaga, et korraga on jutt ülekuumenemisohust ja maailmamajanduse allakäigust. Lihtsalt suurenenud on risk, et väliskeskkond ei ole meile enam nii toetav kui eelmisel aastal,? ütles Ross.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing