Haigekassa asemele ravikindlustuse leping

Haigekassa juhi Maris Jesse kolmekordne palgatõus ajendab taas diskussiooni, et haigekassaga tuleb midagi ette võtta. Praeguse olukorraga pole rahul ei arstid, õed ega ka patsiendid. Rahul võivad olla ehk ainult haigekassa kolmeliikmeline juhatus ja tema 320 töötajat ise.

Äripäeva arvates tuleb haigekassa funktsioonid täielikult üle anda kindlustusseltsidele. Nii nagu inimesed kindlustavad oma elu, pensioni, kodust vara, autot, nii tuleb hakata ka tervist kindlustama.

Maris Jesse kureeritav 17 haigekassast seitsme haigekassa tegemine ei aita, see on koeral jupikaupa saba raiumine. Töötatakse välja mingit ebamäärast haigekassa seadust. Pealegi ei kogu makse haigekassa, vaid ikkagi maksuamet. Nii et kui kellelgi palka tõsta, siis heade töötulemuste puhul Aivar Sõerdil. Haigekassa kaader reformidega ehk mõnevõrra väheneks, kuid põhiprobleem ? ebaefektiivne finantseerimine ? jääks.

Põhjus: paljud tööandjad maksavad ja enamjagu inimesi võtab nii kaua ümbrikupalka hea meelega vastu kuni tervis enam-vähem korras. Kui inimesel avastatakse tõsisem terviserike, vormistab ta end kiirkorras kuhugi miinimumpalgaga tööle, et saada haigekassakaart. Mõne aja pärast tuleb teha kallis uuring või operatsioon, millele on kodanik enda poolt andnud üksnes minimaalse panuse ? sotsiaalne ebaõiglus?

Kui niisugust olukorda ei õnnestu likvideerida, ei muutu meie meditsiinis midagi. Kasvõi nt USAs on patsient, raviasutus ja kindlustusselts üksteisega väga tihedas seoses. Paljudesse riikidesse sisenedes peab olema ette näidata tervisekindlustuse poliis.

Eestis tuleb ravikindlustuse maks, 13 protsenti, haigekassale suunamise asemel töötajale välja maksta. Sellest rahast teeb töötaja personaalse, vanusest ja tervislikust seisundist sõltuva kindlustuslepingu kindlustusseltsiga. See leping katab kallid uuringud, operatsioonid, taastusravi. Milleks on siia vahele vaja veel bürokraatiat taastootvat haigekassat? Kodanikele, kes ennast kindlustada ei soovi, jääks esma- ja vältimatu abi. Aidata saab ikkagi ainult neid, kes sellest ka ise huvitatud on.

Vastuargument on kindlustusseltside praegune mitte just kõige parem renomee, põhjustatud kasvõi mitme elukindlustusseltsi pankrotist ja kahetsusväärsest väljamaksetega viivitamisest kindlustusjuhtumi saabumisel. Kodanikul peab jääma õigus nõuda raviteenuste osutamist, kui tal on leping sõlmitud, hilisem asjaajamine peab jääma täielikult raviasutuse ja kindlustusseltsi vaheliseks asjaks.

Praegusel juhul jääb arusaamatuks, miks on üks kindlustusliik, tervis, eraldatud ebaefektiivsele riiklikule moodustisele, haigekassale. Iseasi veel, kui ülejäänud meditsiinisüsteem ja patsiendid oleksid senise asjade käiguga rahul ? aga seda nad pole.