Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Telefon jagab internetiraha teistega

    ?Internetifirma jaoks hakkab sissehelistamisteenus taas mingit mõtet omama,? nentis Eesti ühe suurema internetifirma Delfi Online?i juhataja Avo Raup. ?Lepingule ei ole veel alla kirjutatud, aga Eesti Telefoniga on meil praeguseks suuline gentelmen agreement (aumeeste kokkulepe), et Delfi Online hakkab saama osa sissehelistamisminutitest laekuvast rahast.?
    Eesti Telefoni vahendusel võetud kohalikest kõnedest moodustavad sissehelistamisminutid peaaegu 40 protsenti. Sissehelistamiskliendi telefoni kuuarvele lisandub 24 senti minuti eest põhiajal, 18 senti soodusajal ja 8 senti öösel.
    Alates sellest aastast pakuvad telefoniteenust ka Tele2 ja Uninet. Kuna neil on Eesti Telefoniga sidumislepingud sõlmitud, saavad mõlemad firmad Eesti Telefonilt nende internetivõrkudes veedetud aja pealt raha tagasi.
    Telekommunikatsiooniseadus nõuab, et turgu valitsev ettevõte ehk Eesti Telefon peab kõiki partnereid võrdselt kohtlema. Nii saavad Tele2, kes hakkas esimesena Eestis tasuta sissehelistamist pakkuma, ja Uninet, kes pakub sissehelistamist tasuliselt, tagasi raha ühe hinnakirja järgi.
    ?Me oleme need sellid, kes lähevad läbi seina nagu Robin Hood ja siis tulevad teised järele: ?Meie ka!?.? lausus Tele2 juhatuse esimees Ivar Lukk. ?Kuus saame umbes miljon krooni tagasi, aga teenuse osutamiseks oleme rohkem kulutanud.? Tele2 teenust kasutab üle 20 000 sissehelistamiskliendi.
    ?Tele2 ja Uninet saavad igalt sissehelistamisminutilt 10 senti normaalajal, 7,5 senti soodusajal ja 3,5 senti ööajal, kõnealustustasu pealt saavad tagasi 10 senti,? rääkis ASi Eesti Telefon meediasuhete juht Ain Parmas. ?Nende internetifirmade jaoks, kellega meil pole sidumislepinguid ja kelle sissehelistamisserver on meie võrgus, on teised tingimused,? märkis ta.
    Parmase sõnul peab Eesti Telefon praegu läbirääkimisi teiste internetipakkujatega. Internetifirmadele tagasimaksvate internetiminutite hind seotakse firmade internetikõnede mahuga.
    Kuna leping Eesti Telefoni ja Delfi Online?i vahel ei ole ametlikult alla kirjutatud, ei soovinud Avo Raup veel öelda, kui palju hakkab tema juhitav firma minuti pealt saama, kuid see tuleb väiksem kui Tele2 ja Unineti puhul.
    Delfi Online?il on ligi 8000 sissehelistamisklienti, kes kasutavad Raubi sõnul kokku umbes 10 miljonit internetiminutit kuus. Delfi pakub nii tasuta kui ka tasulisi internetipakette.
    Sidumisleping Eesti Telefoni ja Unineti vahel lõpptarbijat ei mõjuta. ASi Uninet juhatuse esimehe Markus Nisula sõnul ei ole firmal veel plaanis hakata pakkuma sissehelistamisteenust tasuta, nagu seda teeb Tele2. ?Sellist plaani meil ei ole, aga ei ole välistatud, et selline plaan tekib meil näiteks homme,? sõnas Nisula.
    Unineti arendusjuhi Taavi Talviku sõnul kasutab Unineti keskmine sissehelistamisteenuse klient internetti ligi 24 tundi kuus. Unineti kuu abonenttasu on 25 krooni, interneti kasutustunni eest tuleb maksta kell 08?22 kümme krooni ja kell 22?08 neli krooni.
    ?Unineti klientide kuuarved on 50 ja 125 krooni vahel, ükskõik kui palju internetti kasutatakse, arve üle 125 krooni ei lähe,? sõnas Talvik. Lisaks kuuarvele tuleb maksta Eesti Telefonile sissehelistamisminutite kui kohaliku kõne eest. Uninetil on praegu 3500 sissehelistamisklienti.
    Eesti Telefoni sissehelistamisteenust kasutab üle 50 000 kliendi. Eesti Telefoni sissehelistamisteenuse turuosa oli detsembris 51 protsenti.
    ?Sissehelistamisminutite osas on olnud pidevalt väike kasv. Minutite arvu me börsiettevõttena avalikustada ei saa, kuna tegemist on olulise majandusinfoga, liiatigi ei ole omanikfirma Eesti Telekom veel eelmise aasta majandustulemusi avalikustanud,? ütles Parmas.
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones ja S&P 500 hoiavad tõusutrendi, kuid tarbijaid hirmutab inflatsioon
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.