Võimalik transiidiliin avastamata

Endine teede- ja sideminister ning praegune naftatransiidi korraldaja ASi Pakterminal juhatuse esimees Raivo Vare ütles, et uus raudteesõlm suurendaks rongide läbilaske kasvuga transiidimahtusid.

?Praeguseks on saavutatud rongide läbilaske lagi Narva ja ka Pihkva suunast. Koidula piirijaama väljaehitamine teeks piiriületusprotseduurid kiiremaks, aitaks vältida nõuetele mittevastava kauba või vagunite raudteed koormavat tagasisaatmist Tartu tollivormistuspunktist Venemaale ning ka ülekoormuse tõttu ümbersõitu Valga kaudu Tartusse,? ütles Vare.

Valga vabakaubandustsoonis tolli-, lao- ja ekspediitoriteenuseid pakkuva ASi ERTS Valga Vaba Terminal juhataja Uno Heinla sõnul võiks Valgast läbimineva transiitkauba kogus tänu Eesti-Vene piirijaamale suureneda kuni viis korda ehk 12 000 tonni võrra päevas.

?Vene-poolse teatud kaupade erimaksustamise tõttu tuleb praegu Venemaalt läbi Eesti peamiselt metall ja puit, kuid paraku tuleb seda vedada enne Lätisse saatmist Tartusse, sest Valga piiripunktis tollivormistust Venemaaga teha ei saa,? ütles Heinla.

Vare sõnul võimaldaks iga täiendav läbilastav rong kaubakäibe kasvu aastas 1?1,2 miljonit tonni. See omakorda annaks lisategevust sadamatele, raudteefirmadele, ekspediitoritele kuni toitlustajate-teenindajate ja energiatootjateni välja.

Eelmisel nädalal käisid Koidula piiriületuskohta vaatamas ka Euroopa Liidu ametnikud ja nad on langetanud otsuse eraldada jaama projekteerimiseks ja keskkonnauuringuteks 20 miljonit krooni.

Raha eraldatakse Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikidele mõeldud ISPA programmi raames, programmist kavatsetakse hakata Eesti projekte toetama 325 kuni 570 miljoni krooniga aastas. Tõenäoliselt jätkatakse ka Koidula piiripunkti rajamise finantseerimist, kokku kuluks piirijaama rajamiseks ligi 300 miljonit krooni.

Lisaks läbilaskevõime piiratusele valmistab piirijaama puudumine probleeme ka tervisekaitse seisukohast, sest näiteks põllumajandussaaduste sanitaarkontroll viiakse läbi samuti alles Tartus, kui rong on läbinud Eesti territooriumil juba 80 kilomeetrit.

Teede- ja sideministeeriumi raudteeosakonna juhataja Jüri Värgi sõnul ootab Euroopa Liit piirijaama tegemist Eesti-Vene piirile, mis oleks kooskõlas ELi nõuetega.

Venemaa on osale transiidina veetavatele kaubagruppidele, nagu nafta ja väetised, kehtestanud tariifisoodustused, mis Vare andmetel moodustavad sõltumata läbitavast riigist 20 protsenti. Soodustus kehtib aga ainult juhul, kui kaup suundub pärast transiitriigi piiri ületamist otse sadamasse.

Läbi Eesti, Pihkva kaudu Valgasse, ei olegi seetõttu Vene ärimeestel praegu nimetatud kaupu kasulik saata, sest vahetolli tõttu kaoks soodustus ära. Olgugi et otse Lätti suunatav transiit teeb sel moel umbes 80 kilomeetrise ringi, on Vare sõnul seda probleemi kõige raskem lahendada. Eesti eeliseks naftatransiidi puhul on Narvast Tallinna kulgev suhteliselt lühem raudteelõik.

Seni seisab Pihkva suunast Valgasse kulgev raudteelõik peaaegu kasutuseta. Tee aga on Eesti üks kvaliteetsemaid, sest seda renoveeriti 1980ndate aastate lõpus.

Kui veel 90ndate aastate alguses kasutas nimetatud lõiku 20 paari ronge ööpäevas, sealhulgas ka Peterburi?Riia reisikiirrong, siis nüüd kasutab seda korraliku teed vaid 1?2 rongi päevas.