Tallinn soovib võistelda lääne konverentsilinnadega

30. jaanuar 2001, 00:00

Turism kui ärivaldkond mõjutab linna elutegevust olulisel määral. Omavalitsuse tegevus linnaplaneerimise, transpordikorralduse, kultuuri ja spordi vallas ning turvalisuse tagamisel mõjutavad turismi kui ettevõtlusala enim. Turism kiiresti areneva majandusharuna aitab kaasa töökohtade loomisele, valuuta sissevoolu suurendamisele ja lisab raha kohalikesse eelarvetesse (peamiselt üksikisiku tulumaksu kaudu).

Arendades turismi paraneb ühtlasi Tallinna elukeskkonna kvaliteet. Pole ju turismiinfrastruktuuri kasutajad ainult turistid, turvalisuse ja transpordiküsimuste lahendamine puudutab iga linnakodanikku otseselt.

Turism moodustab Eesti majandusest kuuendiku, 75 turistidest külastab ka Tallinna, mistõttu pealinnal on üldriiklikus turismi arendustegevuses kanda oluline roll.

Tallinnas on, mida vaadata, ja hulk võimalusi sisukalt aega veeta. Oleme uhked vanalinna, Eesti ühe turismimagneti üle. Samas on vanalinnalgi arenguruumi selliseks keskuseks kujunemisel, kus nii linnakodanikul kui turistil on küllaldaselt võimalusi meeldejäävalt aega veeta ning hingele ja vaimule kosutust leida.

Senisest rohkem tähelepanu tuleb pöörata ka linna teistele miljööväärtuslikele piirkondadele ning leida uusi vaba aja sisustamise vorme.

Lisaks puhke- ja kultuuriturismile on Tallinnas võetud kindel suund äriturismi soodustamisele ja linna reklaamimisele konverentsikeskusena. Konverentsituristid tarbivad kvaliteetseid kultuuriteenuseid, mistõttu osutub võimalikuks suurendada kultuurivaldkonna tulubaasi. Kulutades umbes kolm korda rohkem kui puhketuristid ning ühepäevakülastajad kujundavad konverentsituristid ühtlasi linna positiivset imagot väljaspool Eestit, aitavad luua võimalusi otsekontaktideks, partnerlussuhete kujunemiseks ja investeeringute sissevooluks.

Tallinna kasuks räägib hea geograafiline asukoht, pikaajalised kultuuritraditsioonid, atraktiivne vanalinn, linna kompaktsus ning ka kiire arengupotentsiaaliga infrastruktuur.

Tallinnas on täna üks saal mahutavusega 1300 inimest. 13 saali pakuvad istekohti 100-400 inimesele. Puudust tuntakse multifunktsionaalsest konverentsikeskusest. Nt Helsingis on üle 500 istekohaga saale 6, Stockholmis 8 ja Oslos 5.

Süstemaatilist tööd Tallinna tutvustamisel konverentsilinnana alustati eelmise aasta alguses. Algust tehti Tallinna võimaluste kaardistamise ja info koondamisega üritustest ja osalejatest. Käidi rahvusvahelisel konverentsiturismimessil Genfis, kus Tallinn leidis väga positiivset vastukaja rahvusvaheliste ürituste võimaliku toimumispaigana. Selle kinnituseks on arvukad infopäringud.

Ettevõtlusameti turismiosakond valmistab koostöös erasektoriga ette Tallinna võimalusi tutvustavat trükist ?Tallinn Conference Directory?, mis kujuneb tõhusaks abivahendiks linna tutvustavatel üritustel.

Kavas on osaleda ka tänavusel konverentsiturismimessil Genfis. Aktiivselt tegeldakse teadusasutuste ja ühendustega, julgustamaks neid erialaseid rahvusvahelisi üritusi Tallinnas korraldama. Selleks, et osata linna konkurentidega võrrelda ja sihte seada, on vaja tõhusalt uurida Tallinna konverentsiturgu. See aitab ettevõtjail tegevust paremini planeerida.

Oluline samm soovitud suunas liikumisel on Tallinna liitumine Euroopa konverentsilinnu ühendava föderatsiooniga European Federation of Conference Towns (EFCT). 1964. a asutatud liidu 103 linna seas on Tallinn rahvusvahelisel konverentsiturismiareenil uus ja tundmatu sihtkoht, kuid tal on häid eeldusi kujunemaks silmapaistvaks konverentsilinnaks, kinnitavad EFCT esindajad.

EFCT pakutavate võimaluste maksimaalne kasutamine annab arvestatava lisaväärtuse Tallinna kui konverentsilinna tutvustamisel, loob eeldused rahvusvaheliste ürituste korraldamiseks ning võimaldab teabe, ideede ja kogemuste vahetamist oma ala asjatundjatega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:04
Otsi:

Ava täpsem otsing