Kas Rail Estonia pakkumine on bluff?

Rail Estonia (RE) lubadus on tähtajaga 28. veebruar. Varem ta ei pidanudki midagi teatama. Seda kohustust pole talle keegi pannud, selle on ta ise endale oma pakkumuses võtnud. Ja ta peab seda täitma. Me ei saa temale kuidagi panna mingit varasemat tähtaega, sest me aktsepteerisime seda tähtaega. Kui RE tahab, siis teatab, kui ei taha, ei teata ta enne seda tähtaega midagi ? õiguslikus vormis on asi sedapidi.

Nüüd on kohtunik peatanud agentuuri jaoks lepingu sõlmimisele suunatud tegevuse ? mida see iganes peaks ka tähendama ? ja siit tulenevad võimalikud alternatiivid. Juhul kui RE ei taotle midagi muud, jääb 28. veebruar päevaks, mille puhul peaks hakkama kaaluma uusi läbirääkimisi. Kui RE midagi taotleb, siis on võimalus, et see taotlus rahuldatakse või ei rahuldata. Seda otsustab erastamisagentuur. Praegu ei saa me ette midagi ära otsustada, me ei tea, kuidas see lõpeb. Variante on suhteliselt palju.

Millisest printsiibist peaks lähtuma? Arvan, et see on kõikide asjaosaliste õigustatud ootuse printsiip. Otsustaja peaks sellest printsiibist tulenevalt otsustama, kuidas käituda, kelle huve üks või teine otsus rohkem riivab ja langetama oma äranägemise järgi otsuse. Täna otsustada ei saa.

Siiani uskusime, et üks olulisemaid kriteeriume on pakkuja taust ja läbipaistvus. Selle kandi pealt oli erastamisagentuuri otsus küll meie jaoks kummaline. Riik tegelikult müüb investorile, kes ise tunnistab, et müüb selle varsti maha, aga ei ole täpselt teada, kellele müüakse. Oleme olukorras, et põrsas on laual ja ostja kotis. (ÄP 14.12.2000)

Esitasime hagi Tallinna halduskohtusse erastamisagentuuri otsuse RE kuulutamisest Eesti Raudtee erastamiskonkursi võitjaks. Erastamisagentuuri otsus oli vale nii sisuliselt kui ka vormiliselt. (ÄP 16.01.)

Kui jälgida emotsioonivabalt Rail Estonia pakkumise kronoloogiat alates juulist 2000, siis see annab ise vastuse ? sellest on läbi käinud piisavalt palju suuri nimesid, keda on püütud esitleda kui strateegilist investorit, kes ei ole aga kunagi Eestisse jõudnud. Väljakäidud firmad jaotuvad kaheks ? ühed on need, kes Ameerikas ise teadsid, et nende nime Eestis kasutatakse, ja teised, kes sellest mitte midagi ei teadnud.

Normaalse tähtaja piires, st tähtaeg, mis on erastamisagentuuri poolt välja öeldud, on BRS huvitatud oma pakkumusega jätkamisest. Me oleme kindlad, et me suudame oma novembri viimastel päevadel esitatud pakkumist 100protsendiliselt täita. Kui teede- ja sideministeerium ning erastamisagentuur räägivad 28. veebruarist, siis jääb õigupoolest arusaamatuks, missugust lepingut silmas peetakse ? kas 28. veebruari puhul räägitakse erastamislepingu allakirjutamisest või RE poolt sõlmitavast lepingust oma strateegilise investoriga. Kui RE esitleb 28. veebruaril oma järjekordset, 6. või 7. strateegilist partnerit, siis me leiame, et meie õigusi on tõsiselt rikutud.