Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Renoveerimine on uue ehitamisest keerulisem
Oma Maja alustab teist hooaega. Kui eelmisel aastal keskendusime päris uue maja ehitamisele, siis seekord jälgime, kuidas eluaset renoveeritakse. Näidisobjektideks valisime eelmise Eesti vabariigi ajal ehitatud kortermaja, 1970-1990ndate eramu, 3?4toalise tüüpkorteri ning suvila, mida soovitakse aastaringseks elamuks ümber ehitada.
Taastamine tundub esmapilgul lihtne. Kes meist poleks remonti teinud. Tegemist ei ole aga sugugi vaid naela seina löömise ja värvimisega. Renoveerimine on mõneti isegi keerulisem kui uue maja ehitamine, sest enamasti ei tea keegi, kuidas hoone täpselt püsti sai. Lisaks on oma töö teinud aeg ja ilmastik. Vahel selgubki pärast põhjalikumat ülevaatust, et pealtnäha enam-vähem korralik maja on täielikult amortiseerunud. Seega võib osutuda majanduslikult tunduvalt mõttekamaks plats puhtaks võtta ja päris nullist alustada. Ebameeldiv on selline avastus kindlasti neile, kes kinnisvara just renoveerimise eesmärgil soetasid.
Taastamise mõttekus sõltub aga paljuski inimese soovidest ja võimalustest. Ühest retsepti siin pole.
Et ennast ja oma rahakotti ootamatutest ebameeldivustest säästa, tuleks juba varakult teada, mis järjekorras toimida ning kust abi küsida. Sellist nõu leiategi tänavusest Oma Majast.