Euroopa usub oma tugevusse

Pank usub kasvu jätkumist, ehkki USA majanduse arvatust kiirem jahtumine on eurotsooni riske suurendanud. ?Ootame aastatel 2001 ja 2002 endiselt ligi kolmeprotsendilist majanduskasvu,? ütles Euroopa keskpanga (EKP) juht Wim Duisenberg läinud nädalal.

Vaid päev pärast USA keskpanga otsust alandada baasintresse 0,50 protsendipunkti võrra 5,5 protsendile jättis Euroopa keskpank intressid muutmata 4,75 tasemele.

Pank väidab, et ehkki Euroopa konjunktuur muutub, ei ole langus nii järsk kui USAs. Pealegi on Euroopa muutunud välis?okkidele vastupidavamaks.

?Eurotsoon on suur majandusruum, kus eksport ei ületa 17 protsenti sisemajanduse kogutoodangust,? ütles Duisenberg, lisades, et eurotsooni peamiseks kasvumootoriks on kodumaised tegurid.

Samas möönis Duisenberg esimest korda, et inflatsioonioht eurotsoonis on vähenenud, mis analüütikute sõnul viitab võimalusele intresside alanemist veel eeloleval kevadel.

Duisenberg usub, et ekspordi vähenemine ei pidurda majanduskasvu, sest viimasel ajal on Euroopa riikides palju rõhku pandud kodumaise nõudluse ergutamisele. Eksport USAsse aga moodustab 12 riigi tuludest kõigest 2,2.

Eesotsas Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaaliaga alandavad eurotsooni riigid sel aastal üksikisiku ja mõned ka ettevõtte tulumaksu kokku ühe protsendi ulatuses SKTst. Euroopa majapidamiste sissetulekud peaksid kasvama 0,6 protsendi võrra, millele lisandub tulude kasv kütuse hinna alanemisest ja väiksemast inflatsioonist.

Vähem valuliselt puudutab Euroopa tarbijad ka aktsiakursside langus. OECD uurimus näitab, et kui USAs vähendab aktsiahindade 10 langus eratarbimise kasvu 0,5, siis Euroopas poleks sellel üldse mingit mõju. Ameeriklaste isiklikust varast on börsile investeeritud 25, eurooplastel Euroopa Komisjoni andmeil aga kõigest 5.

Tarbijausku tõstab ka tööpuuduse vähenemine viimase kolme aastaga 12 protsendilt 9 protsendile, mil üksi Saksamaal loodi juurde 1,5 miljonit uut töökohta. Tööpuudus on USA näitajast kaks korda kõrgem, kuid jätkab kahanemist ? tänavu poole protsendipunkti võrra ? samas kui töötus USAs niisama palju kasvab.

Analüütikud tõstavad esile, et Euroopa kasv on USA 90. aastatega võrreldes vähem dünaamiline, kuid tasakaalukam, ning toimunud on rida olulisi reforme. Näiteks riiklike monopolide kaotamine energeetika- ja sideturul, mille tulemusel on Saksamaal elektrienergia hind eratarbijatele vähenenud 10 ja tööstusele 20.

Samuti on pidurdumas kapitali väljavool. BNP Paribas? andmeil tuli detsembris esimest korda viimase aasta jooksul USAst rohkem kapitali Euroopasse kui vastupidi. Panga hinnangul on selle taga firmaliitude vähenemine, sest Euroopa firmade ind ühinemise teel USA turule minna on vähenenud.

Euroopa tööstus siiski eriti optimistlik ei ole. Läinud nädalal avalikustatud ostujuhtide indeks, mis mõõdab tööstussektori tulevikuoptimismi, langes jaanuaris üheksandat kuud järjest. Samas oli langus juulist arvates kõige madalam, mis võib viidata peatsele pöördele. Samuti näitab indeksi tase ülevalpool 50 punkti majanduskasvu jätkumist.

Analüütikud, kes Euroopa enesekindlust ei jaga, ütlevad aga, et positiivne stsenaarium kehtib tingimusel, et USA majanduskasvu aeglustumine jääb lühiajaliseks. Vastasel juhul on kriisi levimine Euroopasse ainult aja küsimus.