Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ekspordi ja impordi kasv tänavu aeglustub
Eesti väliskaubanduse käive põhikaubandussüsteemi järgi oli eelmise aasta detsembris esialgsetel andmetel 13 miljardit krooni, millest kaupade väljavedu moodustas 42 protsenti ja sissevedu ligi kaks kolmandikku, teatas statistikaamet eile. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli kaks miljardit krooni vähenedes kuuga 600 miljoni krooni ehk kolmandiku võrra.
?Väliskaubanduse numbrid on ilusad,? möönis Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri.
Ta märkis, et kaupade sissevedu on aasta kokkuvõttes kaupade väljaveost maha jäänud, kuigi oleks võinud arvata, et majanduskasvuga suureneb sisemaise nõudlusega koos ka kaupade sissevedu. ?Eesti ettevõtted on oma toodangut mitmekesistanud ning enam ei ole tarvis kõike sisse vedada,? põhjendas Lauri.
Ülekaalukalt kõige rohkem vedas Eesti detsembris nii välja kui ka sisse masinaid ja seadmeid, mille osakaal koguimpordist moodustas 47,2 protsenti ja koguekspordist 49,6 protsenti.
Ekspordipartneritest suurenes detsembris Soome osatähtsus ligi 5 protsendi võrra, põhjanaabrite juurde liigub 40,5 protsenti Eesti ettevõtete toodangust.
Hüppeliselt suurenes detsembris Hiinast sisseveetavate kaupade maht, moodustades ligi 17% kogu impordimahust. Soomest veetakse Eestisse vaid 3 protsendi võrra enam kaupu. Hiina osatähtsuse suurenemise tingis Elcoteqi poolt Hiina päritolu elektroonikakomponentide sisseveo suurenemine.
Eelmisel aastal ületas ekspordi ja impordi kasvutempo nii mõneski kuus 50 protsendi piiri, tänavu peaksid kasvutempod mõnevõrra aeglustuma seda nii tehnilistel põhjustel, tingituna kõrgemast võrdlusbaasist kui ka ülemaailmsest majanduse jahtumisest.
Lauri sõnul on selge, et tänavu vähenevad ekspordi ja impordi kasvutempo, kuid millisel määral, on raske prognoosida. ?Eesti väliskaubanduses mängib olulist rolli üks ettevõte ? Elcoteq. On selge, et nende tootmine tänavu väheneb, aga kuna ei ole teada, millised lepingud ettevõttel on, on raske ka mahtude muutust prognoosida,? rääkis Lauri.
Investeerimispanga Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu prognoosis Postimees online?i vahendusel selle aasta ekspordi ja impordi kasvuks 20 protsenti. Ta märkis, et mõne kuu lõikes võib ekspordikasv olla ka miinusmärgiga.
Ilma Elcoteqis ilmnenud probleemideta oleks võinud tänavuseks ekspordi kasvutempoks prognoosida kuni 30 protsenti.
?Impordi kasvutempo jõuab järele ekspordile, kui ettevõtete investeeringud hakkavad kasvama,? prognoosis Maripuu. Ta avaldas lootust, et ka maksundusalased muutused hakkavad investeeringute kasvu stimuleerima.
Peaministri majandusnõunik Karsti Kaljulaid on tunnistanud, et eelmise aasta neljanda kvartali jooksevkonto puudujääk tuleb suurem, kui oodatud.
Maris Lauri hinnangul ei tohiks jooksevkonto puudujääk Eesti jaoks murelapseks kujuned, vaatamata sellele, et ühekordsed vajaminevad suured investeeringud võivad üksikutel kuudel puudujäägi numbri väga suureks ajada. ?Paratamatult ei suuda me kõike ise toota,? märkis Lauri.