Riik viib registrid superandmebaasi superandmebaasi

Kristi Malmberg 09. veebruar 2001, 00:00

Ametniku jutule minnes on inimesel edaspidi vaja vaid passi oma isiku tuvastamiseks. Digitaalallkirja rakendumisel saab aga palju asju aetud kodust arvuti tagant lahkumata.

Juba praegu on osal ametnikel võimalus näha inimeste andmeid arvutist, samuti saab politsei kasutada autoregistri andmeid.

Siseministeeriumi rahvastiku arvestuse osakonna juhataja Peeter Küütsi sõnul võetakse 2002. aasta 1. jaanuaril kasutusel rahvastiku register. ?Registri tööle hakkamisel ei tohi inimeselt nõuda enam mingeid muid dokumente,? kinnitas Küüts.

Sisuliselt on register juba olemas, vaja on aga selle tehnilist täiustamist, et tagada kiire juurdepääs kõigile, kellel on selleks õigus.

Politsei juba kasutab seda registrit. ?Pole küll kaebusi tulnud, et keegi oleks neid andmeid kuritarvitanud,? ütles Küüts. ?Samuti pole kuulda olnud, et keegi oleks üritanud sinna sisse murda.?

Küütsi selgitusel saab tulevikus iga soovija oma kodust arvuti tagant vaadata oma andmeid ja vajaduse korral saata registrile andmete parandusi. Samuti saab jätta teateid, et näiteks juunist-juulini elab see isik hoopis teisel aadressil suvilas. See võib olla hädavajalik info politseile või kasvõi teistele majaelanikele näiteks veeavarii puhul.

Inimeste andmetele saab olema juurdepääs kõigil neil ametnikel, kellel see on vajalik tööülesannete täitmiseks. Küütsi kinnitusel ei ole ametnikel võimalik niisama kellegi andmetes sorida, sest iga päring läheb kirja ja sellele peab olema põhjendus. Vastasel korral tuleb ametnikul tegemist teha andmekaitse inspektsiooniga.

Kuna kõik riigi põhiregistrid lähevad ristkasutusse, muutub oluliselt kiiremaks riigi pakutav teenus inimestele ning samuti ametnike omavaheline töö. ?Praegu võtab vahel mõne dokumendi ühest ametkonnast teise liikumine üle kuu aega,? nentis Küüts. ?Edaspidi peaks see käima kõige rohkem kolme päevaga.?

Näiteks järgmisel aastal hakkavad Tallinnas abielu sõlmimised toimuma peaaegu online?is. ?Kohe pärast tseremoonia lõppu on akt meil selle kohta olemas,? kinnitas Küüts.

Riigikantselei on loomas ühist programmi ametkondadevaheliseks suhtlemiseks. Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna juhataja asetäitja Ülle Lauri sõnul on programm suunatud sellele, et ametnikud saaksid kiiresti ja värskete andmetega oma tööd teha. ?Et näiteks oleks ühel ametnikul võimalik teisele saata digitaalset kirja ja teisel oleks võimalik see kiri vastu võtta,? selgitas Laur. See omakorda võimaldab inimesel kiiremini soovitud teenus kätte saada.

Riigikantselei peab 2002. aasta lõpuks üles ehitama digitaalset asjaajamist võimaldava keskkonna, kus ühtlasi saab luua digitaalseid arhiive. Samuti peab Lauri sõnul hiljemalt järgmise aasta lõpuks olema võimalik kasutada digitaalallkirja.

Laur ei osanud öelda, kas digitaalse asjaajamise käivitamisega on võimalik ka ametnike pealt kokku hoida. ?Infosüsteemide käivitamise puhul alguses töö hulk alati kasvab, hiljem jälle kindlasti väheneb,? nentis Laur.

Tänavu on riik IT-valdkonnale ette näinud 264 miljonit krooni, sellest arendusprojektideks kulub teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Mait Heidelbergi kinnitusel ligikaudu kolmandik, ülejäänu kulub olemasolevate süsteemide käigushoidmiseks.

Tänavused suuremad projektid ongi rahvastiku registri loomine, dokumendihalduse programm ning teede- ja sideministeeriumi poolt andmekogude teenuskihi loomine. Nende programmide maksumus jääb alla 10 miljoni krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing