Tööhõiveameteid tabas enneolematu töötute laviin

Kristina Traks 12. veebruar 2001, 00:00

Kokku oli jaanuaris töötuna registreeritud 57 500 inimest, mis on 10 000 võrra rohkem kui pärast Vene kriisi ja suuri koondamisi. Samas ei ole haruldane, et ?töötu? sõidab taksoga tööhõiveameti ette, palub ennast kiirest ära registreerida, sest takso ootab, ja kihutab siis tööle tagasi. Kui suur osa töötutest tõepoolest tööd ei tee, ei oska mitte keegi öelda.

Üks põhjus, miks tuhanded seni registreerimata töötud võtavad end ametites arvele, on nn töötu kaart, mille alusel omavalitsused koostavad nimekirjad inimestest, kellele makstakse eluasemekompensatsiooni. Eluasemekompensatsiooni suurus võib olla paarisajast kuni tuhande kroonini, arvestusega, et see katab eluasemekulud nii, et inimesele jääb veel vähemalt 500 krooni elamiseks.

Samuti on inimesed huvitatud tööhõiveametite pakutavatest koolitustest, mida saab nüüd soovi korral iga end töötuks registreerinud inimene, mitte ainult abiraha saaja nagu seni. Kui inimene käib korralikult koolitusel, maksab riik talle kuus 600 krooni stipendiumi ning tasub kaugemalt tulijatele paarisaja krooni ulatuses kuus sõidukulud.

Neli reedel küsitletud piirkondlikku tööhõiveametit kinnitasid, et nii suurt töötuks registreerijate hulka kui praegu pole kunagi varem olnud. Osas vallakeskustes on lausa teadetetahvlitele välja pandud õpetus, mis soovitab inimestel end töötuna arvele võtta, et saada korterikompensatsiooni.

Näiteks Tartumaa tööhõiveametis registreeris jaanuaris end 3614 tööotsijat, mis on viimase kolme aasta rekord kuu lõikes. Tavaliselt on tööotsijaid kuu kohta 2800?2900. Esmakordselt tuli jaanuaris Tartumaal tööhõiveametisse üle 800 inimese, mis on ka rohkem kui muidu.

?Ükski suurem ettevõte pole hiljuti töötajaid koondanud,? ütles Tartumaa tööhõiveameti direktor Urve Vool. ?Ilmselt on präänikuteks töötu kaardi alusel omavalitsuste poolt makstav sotsiaalabi, meie pakutavad koolitused ning stipendiumid õppijatele või ka lihtsalt inimeste teadlikkuse suurenemine.?

Vool ütles, et pole harv ka juhus, kui tuleb välja, et end tööhõiveametis töötuna registreerinud inimene siiski ?mustalt? töötab. ?Olen helistanud tööotsijale koju ja sealt laps ütleb, et ema või isa ei ole, ta on tööl,? rääkis Vool.

Ida-Viru tööhõiveametis registreeris end esmakordselt 1500 inimest, mis ameti direktori Maie Metsalu sõnul oli üllatus, sest suuri koondamisi pole olnud. ?Aasta tagasi jaanuaris tuli 1800 uut inimest, aga siis oli ka Silmetis koondamine,? rääkis Metsalu.

Ka Metsalu oli veendunud, et paljud registreerinutest tegelikult töötavad ning registreerivad end vaid selleks, et saada omavalitsustelt eluasemekompensatsiooni. ?Kui vaadata mõne mehe passi, selgub, et nad käivad Venemaal tööl ja vahepeal käivad jälle meie juures,? ütles Metsalu. ?Mõni inimene ka ütleb, et käib siin ainult sotsiaaltoetuste pärast, et tegelikult võib-olla vajadust polekski.?

Harjumaa tööhõiveameti direktor Marika Vihermäe ütles, et eriti palju tuleb töötuks soovijaid just valdadest. ?Nende jutu järgi on vallamajades lausa kirjad väljas, et registreerige ennast töötuks, siis saab eluasemekompensatsiooni,? rääkis Vihermäe.

Nissi vallavalitsuse humanitaarnõunik Kaie Saar ütles, et viimasel ajal on tõesti rohkem vallaelanikke ennast töötuks registreerinud. ?Kahjuks on olnud ka juhtumeid, et seesama töötu inimene mind kaupluses teenindab ja polegi nii väga töötu,? ütles Saar. ?Siin väikeses vallas on kõik teada, kuid kui inimene toob dokumendid, et tal pole sissetulekut ja ta on töötu, siis saab ta ikkagi kompensatsiooni, mis siis, et külarahvas teab tema töötamisest.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing