Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Folklooris kajastuvad rahasuhted

Väinu Rozental 14. veebruar 2001, 00:00

Kadeduseuss jäi hinge närima ? äkki annaks naabri rahakrati kihva keerata. Rahvapärimused talletavadki kuhjaga sellekohaseid õpetusi, teab Tartus asuva Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva näiteid tuua. Ühe õpetuse järgi tuleb kratti märgetes silmapilk saapapaelad lahti teha ning kratt pillab varanduse maha.

Häid jutumehi, kes olid ?omaenese ihusilmaga? näinud kratte või peidetud varanduse kohal siravaid rahatulukesi, usuti. Usk toitis müüte, mida inimesed vajasid. Vajavad ka praegu. ?Näiteks müüti, et vahepeal juhtis rahandusministeeriumi nn Võru rahandusmaffia,? muigab Kõiva.

Kirjandusmuuseumis on talletatud tuhandeid raha ja rahasuhteid iseloomustavaid vanasõnu, rahvapärimusi, naljandeid ja muud folkloorset, mida on kogutud 150 aastat. ?Folklooris kajastuvad praktiline eluteadus ehk kuidas elus paremini läbi lüüa ning praktiline kaasaaitamine ehk maagilised rituaalid,? seletab Kõiva. ?Näiteks usuti, et kui lasta vastsündinud lapsel puudutada raamatut, saab laps hea ameti ja on edukas.? Kui sooviti, et lapsest saaks mõne ameti edukas oskaja, lasti tal puudutada selle ametiala tööriistu.

Kõiva tsiteerib maailma rahvausundeid uurinud Ameerika kultuuriantropoloogi Fosteri sõnastatud õnne valemit. Maailmas on õnne kindel kogus. Et tagada endale rohkem õnne, tuleb midagi ette võtta: olla kiirem, nupukam või kasutada teatud maagiat.

Muistsed eestlased austasid raha, sest raha oli raskelt käes. Ostude või teenete eest püüti maksta millegi muuga, kas riiete või toiduga. Suuremat ostu-müügitehingut kinnitasid liigud. ?Usuti, et asi ei pea vastu, kui vana omanik asjast kinni hoiab,? täpsustab Kõiva. ?Liigud vabastasid asja vana omaniku mõju alt.?

Olulisel kohal folklooris on laenusuhted. Enne surma ei tohtinud inimene võlgu jääda. Muidu tulevat kummitus, halvad unenäod või muud pahad asjas.

Rahvapärimustes ilmneb, et talupojad laenasid üksteisele raha suure saladuskatte all, et mõisahärra ei saaks teada, kellel raha tagavaraks on. Raha laenuks andmise juures tunnistajaid polnud ja allkirja kusagile ei antud. Ometi polnud tol ajal mingit vajadust inkassofirmade järele. Väga harva tuli ette, et keegi laenu tagasi ei maksnud. Sest kes teise raha ?ära salgas?, sattus ümbruskonnas kohe põlu alla. Tänapäeval on aga sotsiaalne kontroll laenuvõtmise üle tunduvalt nõrgem. Inkassofirmade hinnangul on praegu Eestis kokku ligikaudu 100 000 võlglast.

Folkloor lahterdas rikkaid-vaeseid ka maakonniti. Tuntuim rikkuri ja ihnuri võrdkuju on mulk. ?Kuna Mulgimaal ei jätkunud häid põllumaid, hakkasid mulkide teised ja kolmandad perepojad ostma talukohti mujal Eestis,? põhjendab Kõiva suhtumist mulkidesse. ?Et osta, tuli vaevaliselt raha koguda.?

Kõiva sõnul torkab aga Mulgimaa silma ka selle poolest, et rikkuse kõrval idanesid ärkamisajal just seal kõige hoogsamalt vaimsed väärtused: asutati seltse ja ajalehti, tegeleti kirjanduse ja luuletamisega.

Klassikalisteks töövõtjateks olid muiste saarlased. Kõiva sõnul jätkus saarlasi lihtpõllutööle ja kraavihallideks ka Läti- ja Liivimaale. ?Karmil Saaremaal olid inimesed vaesemad,? seletab Kõiva ja lisab, et see võis olla üks põhjuseid, miks 1905. aasta revolutsiooniideed hakkasid pihta just Saaremaalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:09
Otsi:

Ava täpsem otsing