Kas Eestis kasvab keskmine palk liiga kiiresti?

Praegu ei tundu palgakasv liiga kiire. Olen päris rõõmus, et palgakasv ei olnud 2000. aastal suur. Minu esialgsetel andmetel oli keskmine kasv 10,4%. Võttes sellest maha aasta keskmise tarbijahinnaindeksi muutuse saame kasvuks 6,4%. Selline tõus tundub olevat mõistlik, arvestades, et Eesti majandus sai 2000. aastal sisse korraliku hoo.

Alates möödunud aasta kolmandast kvartalist on olnud tugev surve hindade tõusule ja seetõttu oleme reaalpalga kasvu osas tegelikult langevas trendis. Ettevõtete konkurentsivõime seisukohast on see muidugi tervitatav. Neljanda kvartali palgakasvu number aga kinnitab majanduskasvu aeglustumist. Nüüd on oluline jälgida, kuidas muutus neljandas kvartalis investeeringute maht. Ma loodan, et investeeringute osas negatiivne kolmas kvartal oli erandlik.

Kui ka käesoleval aastal suudaks Eesti hoida sellist taset, et reaalpalga kasv ületab reaalset majanduskasvu, siis on see lõppkokkuvõttes positiivne.

Möödunud aasta neljandas kvartalis oli palgatõus ootuspärasest pisut kiirem. Eestis liikus palgakasv majanduskasvust eespool ka väga raskel 1999. aastal. Siis oli küll palgakasvu taga põhiliselt avalik sektor. Möödunud aasta numbreid hinnates ei julge ma aga küll väita, et palgad on kasvanud liiga kiiresti. Kui on tehtud investeeringuid, et tõsta erasektoris efektiivsust, siis on võimalik tõsta ka palka.

Palgatõusu määravad ühelt poolt töötajate ootused sõltuvalt tarbijahinnaindeksi muutusest ning teisalt on ettevõtjate ootus majanduskasvu seisukohast ? kui järeleandlikud nad töötajate palgatõusu taotlustele on. Kuna sellel aastal oodatakse hinnatõusu kiirenemist ning ka majanduskasvu osas on ootused positiivsed, siis on põhjendatud arvamus, et käesoleval aastal on palgatõus vähemalt sama kiire kui möödunud aastal.

Möödunud aasta keskmise palga kasv vastas ootustele. Konjunktuuriinstituut prognoosis möödunud aasta keskmiseks 4900. Tegelikult tuli aasta keskmiseks 4876. Teisalt on mõõdupuuks sisemajanduse koguprodukti (SKP) nominaalne kasv. Tagasihoidliku hinnangu kohaselt tuleb see 10?11%. Kui veel silmas pidada, et töötajate arv vähenes, siis on SKP nominaalkasv ühe töötaja kohta veelgi kõrgem.

Muidugi on oluline, et palga- ja tööjõuturg oleks majanduskasvu suhtes elastne. Eestis on see olnud probleemiks. Näiteks 1999. aasta majanduslanguse tingimustes kasvas keskmine palk liiga kiiresti. Kui käesoleval aastal peaks toimuma järsk majanduskasvu aeglustumine, siis võib kiires palgatõusus näha ohumärki. Täna ei ole aga võimalik väita, et järgmisel aastal majanduskasv järsult langeb.