Aktsiaselts või osaühing ? kumba ette võtlusvormi valida

Olavi Jänes 26. veebruar 2001, 00:00

Esmapilgul tundub olulisim erinevus ASi ja OÜ vahel olevat aktsia- ja osakapitali suurus. Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni, OÜ-l aga 40 000 krooni. Oluline on pöörata tähelepanu ka teistele erinevustele, milleks OÜ puhul on näiteks vähem formaalsusi ja osanike suurem otsustamisõigus.

Osa ja aktsia puhul on võimalik välja tuua mitmeid erinevusi, alates erinevatest nõuetest nimiväärtuse osas. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni, aktsial 10 krooni. Kui aktsionäril võib olla palju aktsiaid, siis osanikul saab olla vaid üks osa, mille nimiväärtust on võimalik muuta. Seega, juhul kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Aktsionär omandab sarnasel juhtumil uusi aktsiaid.

Erinevalt osast võivad aktsiad olla nimelised või esitajaaktsiad. Esimesest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse, teisest aga isikule, kelle valduses on aktsiatäht.

Käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud Eesti väärpaberite keskregistri seadus näeb aga ette, et ASid, kelle põhikirjas on nimetatud seaduse jõustumise ajal ette nähtud võimalus esitajaaktsiate väljaandmiseks, peavad esitajaaktsiad vahetama nimelisteks. Samuti tuleb põhikiri viia vastavusse nimetatud seaduses ja äriseadustikus sätestatuga ning esitada avaldus vastava põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmiseks. Seda tuleb teha hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks. Sama seadusega on muudetud äriseadustikku, sätestades, et aktsiad on nimelised. Seega ei ole enam võimalik asutada ASi, millel on esitajaaktsiaid. Kaob ka võimalus lasta välja esitajavõla-kirju.

Osa ja aktsiat eristab ka asjaolu, et aktsiad võivad olla eriliigilised. See tähendab, et teatud juhtudel võivad aktsiatest tuleneda erinevad õigused. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. Üheks liigiks on näiteks eelisaktsiad, mis on hääleõiguseta, kuid annavad eesõiguse dividendi saamisel ja ASi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.

Osaühingu puhul on võimalik rääkida osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisustest. Need kuuluvad märkimisele põhikirjas. Kui ASi puhul tulenevad aktsionäride erinevad õigused vaid nende omandis olevate aktsiate erisustest, siis OÜ puhul on võimalik näha põhikirjas ette ka osanike õiguste erisused.

Erinevalt OÜst võib AS lasta välja ka vahetusvõlakirju, mis annab selle omanikule õiguse vahetada võlakiri tähtaja möödumisel aktsiaks.

Seoses juba nimetatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse jõustumisega, tuleb hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks kõik aktsiad registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris. Osade puhul on registreerimine vabatahtlik, võimalus selleks on seaduses antud.

Oluline on pöörata tähelepanu erinevustele aktsia ja osa võõrandamise regulatsioonis. Aktsia on vabalt võõrandatav. Piiranguna võib aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele näha põhikirjaga ette teiste aktsionäride ostueesõiguse.

Osa on vabalt võõrandatav vaid teisele osanikule. Võõrandamisel kolmandatele isikutele on teistel osanikel seadusjärgne ostueesõigus. Nimetatud seaduses sätestatud piirangust võib põhikirjaga loobuda. Erinevad on ka aktsia ja osa võõrandamise lepingu vorminõuded ? osa võõrandamisleping peab olema notariaalselt tõestatud, kui osa ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.

Aktsia või osa koormamine on reguleeritud sarnaselt. Erinevus seisneb selles, et osa koormamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Põhikirjaga võib keelata nimelise aktsia ja osa koormamise, esitajaaktsia osas sellist keeldu rakendada ei saa.

ASi ja OÜ asutamine on üsna sarnased. ASi puhul on ette nähtud kaks võimalust ? asutamine aktsiate märkimiseta ja asutamine aktsiate märkimisega. Tavaliselt kasutatakse esimest võimalust.

OÜ asutamisel ei ole erinevalt ASi asutamisest üldjuhul vajalik mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kontrollimine audiitori poolt. See nõue rakendub vaid siis, kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni, või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad üle poole osakapitalist.

ASi ja OÜ juhtimisorganiteks on juhatus, nõukogu ja üldkoosolek/osanike koosolek. Erinevalt ASist, mille puhul nõukogu on obligatoorne, ei ole OÜ puhul nõukogu moodustamine nõutav, kui OÜ osakapital on alla 400 000 krooni. Osanike koosoleku ja aktsionäride üldkoosoleku puhul on erinevusi koosoleku kokkukutsumise formaalsustes, mida OÜ puhul on vähem, ning otsuse vastuvõtmise viisis. Nimelt on OÜ puhul võimalik osanike otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Samuti on OÜ puhul lühemad koosoleku kokkukutsumise ning kvooruminõude puudumisel uue koosoleku kokkukutsumise tähtajad. Osaühingu puhul puudub ka erakorralise üldkoosoleku instituut. Koosoleku pädevuse osas on oluline, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Aktsiaseltsi puhul on väljaspool üldkoosoleku nn tavapädevust võimalik üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine vaid juhatuse või nõukogu nõudel.

Juhatuse osas ASi ja OÜ vahel märkimisväärsed erinevused puuduvad. Märkida võib vaid seda, et OÜ puhul on mitmed otsused, mis ASi puhul on nõukogu pädevuses, antud nõukogu puudumisel osanikele. Kui nõukogu on moodustatud, kohaldatakse tema pädevusele ja tegevusele ASi nõukogu kohta sätestatut.

Erinevusi leiab veel nii laenukeelu, oma osade või aktsiate omandamise ja tagatiseks võtmise ning võõrandamise, samuti teabevahetuse osas. Teabevahetus väärib eraldi märkimist, sest erinevalt aktsionärist on osanikul õigus saada juhatuselt teavet OÜ tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega ka muul ajal kui üldkoosolekul. Aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet ainult ASi tegevuse kohta, ja sedagi vaid üldkoosolekul.

Erinevalt ASist võib kohus OÜ taotlusel osaniku OÜst välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil OÜ huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka OÜ kirjalikule hoiatusele.

Osaühingul peab olema audiitor juhul, kui tema osakapital on üle 400 000 krooni või kui see on ette nähtud seaduses või põhikirjaga. Näiteks raamatupidamise seaduse kohaselt peab OÜ-l olema audiitor, kui OÜ realiseerimise netokäive ületab majandusaastas 1 000 000 krooni. Audiitori pädevusele ja tegevusele kohaldatakse ASi kohta käivaid vastavaid sätteid. Aktsiaseltsil peab alati olema audiitor. Erikontrolli ja aruandlust puudutavad sätted on nii OÜ kui ka ASi puhul praktiliselt samad.

Ka lõpetamise regulatsioon on OÜ-l ja ASil sarnane. Erinevalt ASist ei ole OÜ sundlõpetamise aluseks asjaolu, et kahe viimase majandusaasta jooksul ei ole toimunud üldkoosolekut (osanike koosolekut).

Kokkuvõtteks võib öelda, et OÜ või AS kasuks otsustamine peaks toimuma konkreetseid asjaolusid hinnates. Kui aga otsus osutus ebaõigeks või vajadused on muutunud, võib kaaluda OÜ ümberkujundamist ASiks või vastupidi. Tegevust võib jätkata sama nime all, kuid erinevas juriidilises vormis.q

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing