Ühispanga müügihind on 3 miljardit

Analüütikud peavad tõenäolisemaks Ühispanga müüki hinnaga 3 miljardit krooni. Trigon Capitali peaanalüütik Toomas Reisenbuk peab Ühispanga likvideerimist sama hästi kui võimatuks. ?Oh ei, ei. Likvideerimise tõenäosus oleks 0,1%,? märkis Reisenbuk.

Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu ei uskunud samuti Ühispanga kadumist. ?Mis puudutab omanikke, siis tõesti, ühe võimalusena võib niisugune asi kõne alla tulla, kuid tihti on küsimus, et päris niisama lihtsalt omanike soovil sellist otsust teha ei saagi,? märkis Maripuu.

Kuigi Stockholmis ega ilmselt mujalgi pole veel ametlikult langetatud ühtki otsust Balti piirkonna ning Hansapanga ja Ühispanga tuleviku osas, on Eesti Pank välistanud ühendatud suurpanga loomise. Seega tuleb üks pankadest müüa, tõenäolisemalt Ühispank.

Samas kinnitas üks tundmatuks jääda soovinud, kuid Ühispangaga varem tihedalt seotud allikas, et Ühispanga likvideerimine on üks võimalik ja kaalutav tulevikustsenaarium. Likvideerimise korral võtaks Hansapank kliendid üle.

?See ei saa siiski kuidagi nii minna,? arvas Reisenbuk. ?Mitte keegi ei lubaks Eestis nii suure turuosaga ühe panga jäämist. Ning ega loodus ei salli tühja kohta, nii et need kliendid läheksid tõenäoliselt kellelegi teisele üle. Minu meelest ei ole sellisel skeemil saba ega sarvi,? ütles Reisenbuk.

Maripuu Supremast pidas Ühispanga likvideerimist vähetõenäoliseks põhjusel, et kuigi sel on olnud raskusi omanikele meele järgi olemisega, on sel väga tugev kliendibaas ja ta on selgelt Eesti pank number kaks. ?Likvideerimine oleks ka tehniliselt niivõrd keerukas, et kipun arvama ? see kuulub ulme valdkonda,? ütles ta. Maripuu sõnul on Eesti pangandusturg väga konsolideerunud ning Ühispank hoiab kindlasti mingil määral konkurentsisituatsiooni üleval.

Keskpanga president Vahur Kraft välistas Hansa- ja Ühispanga ühinemise just põhjusel, et tekkiv monopol hävitab konkurentsi. Kraft pidas vajalikuks konkurentsi tugevdamist Eesti pangandusturul, mistõttu pole tõenäoline, et keskpank lubaks Ühispanga likvideerimist klientide üleviimisega Hansapanka.

?Teoreetiliselt võib ju rääkida ka teatud restruktureerimisest, näiteks mõningate tootegruppide või sektorite eraldamisest. Kuid ka sel juhul ei tule monopoolsete struktuuride moodustamine muidugi mingil juhul kõne alla,? ütles Kraft. Ideaalina võiksid Krafti hinnangul olla Eestis pankade turuosad ühtlasemalt jaotunud, seega ei pea ta heaks Hansa turuosa kasvatamist Ühispanga klientide ülevõtmisega.

Sama meelt paistab olevat ka Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt, kelle sõnul on selge, et optimaalne turuosa ei ole 20% ega ka 80%, vaid kuskil seal vahel. Ühispanga presidendi Ain Hanschmidti arvates on täiesti võimalik, et Eestisse tuleb mõni uus tegija ning ka Neivelti sõnul oleks see tervitatav. ?Ka ajakirjanduses on päris palju olnud juttu, et mõni Skandinaavia pank sooviks saada 20?30% turuosa. Ka Lääne-Euroopast on pangad öelnud, et tahaksid saada Baltikumis koduturgu. Võib tulla väga huvitavaid lahendusi,? ennustas Hanschmidt.

Seega läheb tõenäoliselt kas selle aasta teisel poolel või hiljemgi kas Hansa- või Ühispanga müügiks. ?Kas müüa üks või teine, selle üle ei taha ma spekuleerida,? ütles Neivelt. ?Eesti panganduses ei juhtu sellest müümisest midagi. Üks müüakse, ühe asemel on teine välisosanik, klienditeenindajad on samad ja mis vahet seal on, kes omanik on.?

Vahe on hinnas. Hansapanga puhul on turuhind enam-vähem hinnatud ? vahemik 200?250 krooni, kõige tõenäolisemalt üle 230 krooni aktsia, kui ostja oleks teine pank. Kui tehtaks pakkumine väikeaktsionäridele ja aktsiahinnaks oleks 200 krooni, siis kujuneks hinnaks kokku ligi 16 miljardit krooni, turukapitalisatsiooni arvestades. ?Kui Hansapank ise läheks müüki, siis meie kõige tagasihoidlikuma stsenaariumi kohaselt läheneks hind 20 miljardile kroonile,? ütles Maripuu. Ta lisas, et Hansapangast ei saa mõistagi rääkida enam kui Eesti pangast ning hinnas mängiks see asjaolu suurt rolli. ?Usun, et Hansapanga ostja oleks valmis minema ka Leedus Taupomasisele ostupakkumise tegemisele,? arvas Maripuu.

Igal juhul on Hansapanga müügipotentsiaal palju kõrgem kui Ühispangal, mille hinna välja nuputamine on keerukam, kuna see pank pole kuigi avalik. Maripuu hinnangul ei taheta põhimõtteliselt ilmselt saada madalamat hinda kui oli ostupakkumine väikeaktsionäridele sügisel. Seega on suurusjärguks 2,5?3 miljardit krooni. ?Kipun arvama, et Ühispanga hind oleks madalam kui see, mida maksis SEB viimati, 38 krooni aktsia. Ma paneks paarkümmend protsenti allapoole,? ütles Reisenbuk.

Efektiivsusnäitajaid võrreldes pole Ühispank ühegi näitaja osas Hansapangast parem. ?Varem oli Ühispank parem riigi raha deponeerija, kuid ma arvan, et selles ei olnud midagi tegemist panganduslike oskustega, vaid isiklike oskuste ja omadustega,? märkis Maripuu.

Pigem on mõne efektiivsusnäitaja osas Ühispanga seis suisa katastroofiline. ?Katastroofiliselt halb on Ühispangal omakapitali tootlikkus. Pank pole omanikele kasumit toonudki, raha põletamine tähendab ikka seda, et juhtkond on tegutsenud väga nõrgalt,? ütles Maripuu.

Reisenbuki sõnul on tõesti katastroofiliselt suured olnud Ühispanga riskikulud ehk provisjonid. ?Riskijuhtimine on pankade kõige olulisem aspekt ja kui sellega hästi hakkama ei saada, siis tegelikult ei olegi seal midagi eriti,? rääkis ta.

Ühispank ise muidugi räägib, et eelmisel aastal oli tegemist järjekordse restruktureerimisega, mis peaks olema juba järjekorras kolmas. ?Varsti saab majandustsükkel juba läbi ja ma ei saa tõsiselt võtta, et restruktureerimine nüüd siis möödas on. Kui 1998. aastal suurest kahjumist teatati, räägiti niisamuti,? meenutas Reisenbuk.

Seega on probleemid Ühispangal kusagil mujal kui selles, et lihtsalt teatud varadega on probleeme. Hansapank lõpetas samuti 1998. aasta kahjumiga, aga suutis pärast seda kenasti käima minna, on väga kõrge kasumlikkusega ja efektiivne pank. Majanduse tsüklilisusega pole Ühispanga tulemused samuti põhjendatavad.

?Ilmselgelt oleks ostuhind suuresti sõltuvuses varade kvaliteedist, rohkem kui möödunud kahe perioodi kasumiaruannetest või millestki muust,? rõhutas Reisenbuk.

Loomulikult ostetakse Ühispanga puhul peamisel turuosa. Sellest sõltub aga eelkõige ostja huvi, mitte makstav hind. Maripuu sõnul arvestavad võimalikud ostjad umbes viie aastaga, mille järel on võimalik ostu pealt ka midagi teenida.

?See on kindlasti pikem protsess, kuna ükski ostja poleks huvitatud ainult Eesti turust. Struktuuri osas võib kuluda 5?10 aastat, enne kui saame rääkida efektiivselt toimivast organismist,? ennustas Maripuu.