Jaapan tagasi langusspiraalis

Jaapani valitsuse tegi ärevaks jaanuaris rekordilisele 4,9 protsendile tõusnud tööpuudus, kust psühholoogiliselt olulise viie protsendi piiri ületamine on vaid aja küsimus.

Seda näitab kas või Jaapani tööstustoodangu kahanemine jaanuaris 3,9 protsenti, mis on viimase kaheksa aasta suurim langus ja tõotab uusi vallandamisi.

?Majandustegureid vaadates võiks öelda, et Jaapani majanduskasv on negatiivne, mitte aeglustuv, nagu valitsus seni on väitnud,? kommenteeris üks analüütik Reutersile. Teine nimetas tekkinud olukorda juba otse ?retsessiooniks?.

Lisaks jätkus veebruaris Tokyo piirkonna tarbijahindade langus, millega tsükkel on kestnud 18 kuud, muutes kardetud deflatsiooniohu järjest reaalsemaks.

?Majandusseis halveneb kiiremini, kui oskasime oodata,? ütles reedel Jaapani juhtiva liberaaldemokraatliku partei (LDP) liider Makoto Koga, lubades sel nädalal avalikustada valitsuse uue kava riigi majanduse turgutamiseks.

Majandusprobleemidele lisaks pingestub Jaapanis poliitiline õhkkond ? täna on opositsioonilt oodata uut umbusalduskatset ebapopulaarsele peaministrile Yoshiro Morile.

Ka ei ole Jaapani valitsuse ja keskpanga vahel vajalikku koostööd ? valitsus nõuab keskpangalt rahapoliitika leevendamist, pank omakorda süüdistab valitsust reformidega viivitamises.

Valitsuse uue kriisipaketi eesmärk on sedakorda ergutada börsiinvesteeringuid, eelkõige võimaldades firmadel edaspidi oma aktsiaid tagasi osta, suurendada kinnisvaraturu likviidsust ning lasta pankadel agressiivsemalt oma bilansse halbadest laenudest puhtaks teha.

Börsi reaktsioon näitas aga, et pärast aastaid kestnud läbikukkunud katseid Jaapani majandust jalule aidata, ootavad investorid enamat.

Nikkei 225 firma indeks tegi reedel viimaste päevade suurima kukkumise ? 3,31 protsenti ja lõpetas nädala 15 aasta uue mõõnarekordiga. Kümne kuuga on Jaapani börs kaotanud üle 40 protsendi oma väärtusest.

Jaapani majanduse peamisi nõrkusi on ohtlikult habras finantssüsteem. Investorid tunnevad õigusega muret Jaapani pankade maksevõimelisuse üle, kuna pankade kapitalisatsioon kõigub koos nende suurte aktsiaportfellide väärtusega.

Tulevikuootused väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, mille arvele langeb Jaapani tööhõivest neli viiendikku, on pessimistlikud, sest mälestused on veel värsked 1997.?1998. aastatest, mil kümned tuhanded firmad krediidita jäid.

Majandusseisu halvenemine on andnud uue löögi tarbijatele, kelle kulutused moodustavad ligi 60% majanduslikust aktiivsusest. Läinud aastaga võrreldes jäi leibkondade tarbimine jaanuaris samale tasemele.

Jaapani keskpank reageeris uudisele tööstustoodangu langusest ja deflatsiooniohu kasvust ootamatu intresside alandamisega 10 baaspunkti võrra 0,15 protsendile.

Ehkki madalad hinnad peaks tarbijatele positiivne olema, on hindade pikaajaline langus kahjulik, kui see langeb kokku majandusliku aktiivsuse raugemise, tarbijausalduse taandumise ning ettevõtete kasumite kahanemisega.

Märgid näitavad, et võib-olla juba aprillis või juunis tuleb Jaapanil naasta on ?nullintressi poliitika? juurde, millest kümne aasta järel loobuti alles läinud aasta augustis. Keskpank on juba möönnud, et ilmselt oli samm ennatlik.

Riigieelarvest uut stiimulit hästi enam tulla ei saa ? senised kriisipaketid on Jaapani avaliku sektori võla paisutanud juba triljonile USA dollarile, mis on arenenud tööstusriikide hulgas suurim. See sundis reitinguagentuuri Standard & Poor?s hiljuti Jaapani tippreitingut alandama.

Nii võibki käes olla aeg, kus Jaapani valitsus on lõpuks sunnitud asuma läbi viima strukturaalseid reforme, mida kinnisvaramulli lõhkemisele järgnenud kümnendil on pidevalt edasi lükatud.

Kuni siiamaani on pangandus jätkuvalt ?tilgutanud? raha firmadele, mis tulnuks ammu pankrotti lasta, ning valitsus omakorda hoidnud panku vee peal. Majandust tervikuna on turgutatud triljonitesse jeenidesse ulatunud abipakettidega. 1997. ja 2000. aastal tekkinud põgusad lootused majanduslangusest väljapääsemisest osutusid valestardiks.