Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mets meelitab

Kristi Malmberg 05. märts 2001, 00:00

Kindlasti on paljud meist paari viimase aasta jooksul üllatusega mõne raba veerest või metsaservast avastanud kena palkmaja, kus uksed kõigile lahti. Need on RMK ehitatud igaüheõiguse majad, kus uksi kunagi ei suleta ja hädapärased magamisvõimalused ning küttepuud sees olemas. Igaüks võib sinna minna, ööbida ja süüa teha.

Normaalne inimene koristab ka enda järelt ära. Paraku kõik seda ei tee ja nii on keskus palganud kohalikke neid majakesi ja laagriplatse hooldama. Lisades sellele veel puhkemajade perenaised-peremehed ning riigimetsades tehtavad tööd, on RMK paljudes piirkondades suurim tööandja. ?Raudselt oleme!? kinnitab seda RMK peadirektor Andres Onemar.

Eeloleval suvel lisandub olemasolevatele hulgaliselt uusi matkaradu, üks neist näiteks läbi Vihterpalu põlenud metsahektarite. Radu peab olema erinevatele tingimustele vastavaid, et ühele võiks minna ka haige südamega inimene ja teisele see, kes koormust tahab.

Lisaks teeb keskus laagriplatse, kuhu mahub ka paarsada inimest telkima ja pidutsema. ?Meile helistavad paljud firmad, et tahaks sellist ettevalmistatud platsi, kus oleks kuivkäimlad ja lõkkeplatsid olemas, ülejäänud toovad nad ise kaasa,? räägib Onemar.

Selliseid platse on juba Lahemaal kaks, Peipsi ääres Kauksis ning üks Ikla ja Häädemeeste vahel. Sellel suvel on kavas uus plats teha Läänemaale Nõvasse. Ühe laagriplatsi tegemine maksab umbes 100 000 krooni.

RMK puhkemajanduse osakonna asedirektor Marge Rammo toob näiteid ? kuivkäimla maksab 20 000 krooni, katusealune 30 000, lõkkease 500 krooni. Kui lõkkekohale veel panna metallist potihoidjaid või muud sellist, tõuseb hind juba neljakohaliseks.

Üks probleem metsa millegi ehitamisel on alati lõhkumine. Rammo kinnitab, et asi siiski nii hull pole, kui arvatakse. Lihtsalt tuleb piisavalt hästi ehitada ja kõik, mis katki, kohe ära parandada. Aastas kulub puhkealade hooldamisele 10 miljonit krooni.

RMK arendusdirektor Erik Kosenkranius meenutab, kuidas tükk aega analüüsiti, mis materjalist metsa märke panna, et nad ei ahvatleks metallivargaid ega ka teisi tegelasi. Lõpuks jäädi 3millimeetrise pleki juurde, mida katab spetsiaalne kile. ?Selle kile mahatõmbamine on väga suur töö,? selgitab Kosenkranius märkide vargakindlust.

RMK on Eesti ainus riigi tulundusasutus. See tähendab, et kõik tulu puhkemajandusest läheb nende endi eelarvesse. Mullu tõid 23 puhkemaja RMK-le kasumit 200 000 krooni. Kosenkraniuse hinnangul võib sellist kapitalitootlikust madalaks nimetada.

Majad nõuavad investeeringuid, mille tegemine on aga keeruline, sest sel kevadel otsustatakse nende edasine saatus. Kas nad müüakse maha, kas osaliselt või kõik, või jäävad kõik alles, need küsimused saavad maikuu paiku vastuse. Praegu on valmimas selles osas tegevuskavad ja finantseerimisplaanid.

Keskkonnaministeerium sel teemal veel sõna võtta ei taha. Samas on ministeeriumis küpsemas seisukoht, et puhkemajandusega tegelemine pole riigi ülesanne, riik võiks sellele vaid kaasa aidata. Onemari sõnul pole puhkemajandusest lõplikult võimalik lahti saada. Riigimets jääb ju alati alles ja seal tuleb puhkemajandust edasi arendada. ?Ei saa ju lubada, et kõik on eravaldus ja näiteks marjakorjamise ajal hakatakse metsa langetama,? ütleb peadirektor.

Rammo sõnul on eraettevõtjad RMKga koostööst huvitatud ka edaspidi. Paljud puhkemajade hooldajad on nendega seotud olnud juba aastaid.

RMK puhkemajanduse tööjuht Peep Männil hooldab Rähkmäe jahimaja viimased kümme aastat. ?Kui seda jahi poolt poleks, siis ei tasuks ära,? nendib ta. Varem anti jahimaja välja ka peoseltskondadele, aga enam mitte. Liiga palju lõhutakse.

Tänavu on investeeringuteks puhkemajadesse ette nähtud 3 miljonit krooni. Onemar märgib, et see on veidi vähem kui RMK ühe päeva käive.

Mis hinnaga puhkemaju kasutada saab, oleneb kohalikest hindadest. Põhiliselt kasutatakse maju ikka suvel. RMK teeb koostööd turismiameti ja turismifirmade liiduga. Samuti turismifirmadega, kes kasutavad RMK rajatud igaüheõiguse maju ning ostavad keskuselt väiksemaid teenusepakette.

RMK bilanssi kuulub ka Sagadi mõis Lääne-Virumaal. See on üks paremini korrastatud mõisakomplekse Eestis, kus on konverentsikeskus, hotell, söögikohad ja muuseum.

?Seal käib palju külastajaid ja ega me sellega kahjumis ei ole,? märgib Onemar. ?Seda, et Sagadi efektiivne oleks, jälgime väga teraselt!? Sagadi mõisa tuleviku tarbeks on keskusel tegemisel eraldi arengukava.

Ajakirjaniku pinnimisele, et millist kasu siis ikka üks või teine puhkemajanduse osa RMK-le toob, vastab Rammo lõpuks, et tegelikult on ju eesmärgiks see, et inimene ennast metsas hästi tunneks. Kasu on ka see, kui inimene metsas igasse suvalisse kohta oma laagriplatsi üles ei löö ja prügi selleks ettenähtud kohta viskab. Rääkimata sellest kasust, mida annab tänu spetsiaalse lõkkeaseme kasutamisele mahapõletamata jäänud mets.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing