Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Reformierakond nõuab Laari käest

Andres Kärssin 09. märts 2001, 00:00

Tundmatuks jääda sooviv Reformierakonna liige ütles eile õhtul, et Reformierakond esitas Isamaaliidu esimehele Mart Laarile nõudmise välja vahetada kahe nädala jooksul Isamaaliitu kuuluv Jüri Mõis. Vastasel korral toetatakse Tallinna volikogus linnapeavastast järjekordset umbusaldusavaldust.

Mõõdukatelt saadud mitteametlik kommentaar eile õhtul oli, et opositsiooni umbusaldusega volikogus nad kaasa ei lähe, kuid kui Isamaaliit midagi Mõisa suhtes otsustab, toetavad nad Isamaaliitu.

Eilsel Mõisa umbusaldushääletusel oli linnapea mahavalimise poolt 26 volikogu liiget. Kui neile lisada 10 volikogus olevat Reformierakonna liiget, saaks Mõisale umbusaldust avaldada. Umbusalduse läbiminekuks on vaja 33 häält.

Peaministri pressiesindaja Priit Põiklik ütles eile, et peaminister ei kaalu Jüri Mõisa väljavahetamist, kuid Isamaaliidu esimehena arutab ta küsimusi, mis Isamaaliidu liikmed talle ette panevad. ?Hetkel Mõis päevakorras ei ole,? kordas Põiklik.

Mõis elas eile üle teise umbusalduskatse kahe viimase nädala jooksul, kokku on opositsioon üritanud meeri kohalt kangutada juba kolm korda. Keskerakond andis samas eile volikogus üle ka uue, seni neljanda umbusaldusavalduse.

Keskerakond on varem teatanud, et umbusaldab Mõisa iga tegemist. Koalitsiooni ja parteikaaslaste hulgas poolel on viimasel ajal arusaamatust tekitanud Mõisa roll Eesti Raudtee erastamisprotsessis. Ajakirjanduse veergudele on jõudnud varemgi võimuliidu esindajate kriitilisi arvamusi linnapea tegevuse kohta.

  • Võrreldes Mõisa ametisse asumise aega praegusega, on linnavalitsuse struktuuris ning finantsseisus toimunud olulised muudatused. 64-liikmeline Tallinna volikogu valis 4. novembril 1999 närvilises õhkkonnas teisel katsel 33 poolthäälega Mõisa linnapeaks. Keskerakond pidas teise hääletusvooru toimumist ebaseaduslikuks ning üritas seda kohtu kaudu vaidlustada.

Uue linnavalitsuse tegutsema hakates polnud Tallinna rahaline seis kiita, Keskerakonna tehtud valimiseelne teede asfalteerimise kampaania lõi eelarvesse 50 miljoni kroonise augu. Linn kaalus 130 miljoni krooni laenamist.

Veel samal novembrikuul tühistati eelmise linnavalitsuse valimiseelne otsus elanikkonnale müüdava vee hinna langetamise kohta ning taastati detsembris hind 15 krooni kuupmeeter. Samuti tõstis uus võimuliit eelarve katteallikate leidmiseks pikka aega püsinud maamaksu määra 0,8-lt 1,2-le maksustatava maa hinnast.

Kuu aega pärast linnavõimu vahetumist leiab ajakirjanduses vastukaja endise Lasnamäe linnaosa vanema Pavel Starostini nimetamine Mustamäe linnaosa vanemaks. Samas on Mõis lubanud alustada korruptsiooni väljajuurimisega Lasnamäe linnaosa valitsuses.

  • 2000. aasta juhatavad sisse linnavalitsuse struktuurimuudatused. Tallinn kaotab hiiglasliku raamatupidamisüksuse ning asub vähendama ametnike hulka. Aasta alguse 2408 linnaametnikust on aasta hiljem alles 1911. Toona kavandas linnavalitsus aastaks 2001 personali pealt 10 miljoni krooni suurust kokkuhoidu.

Aastaga suureneb linnaametnike keskmine palk 35 protsenti 8600 kroonini kuus, praeguseks on avalike teenistujate palgad üleval internetis Tallinna koduleheküljel.

Tallinn asub reformima linna rahandussüsteemi, eesmärgiks on läbipaistvus. Tallinna finantsdirektorina asub tööle endine riigikassa juht Ahti Kallaste.

  • 2000. aasta kevadel on aktuaalseks muutunud nii Viru väljaku kui ka sadama-ala müük, samas tekitab viimase erastamisplaan pingeid koalitsiooni seas, kuna kõik osapooled pole nõus Mõisa kavaga müüa piirkond otsustuskorras. Sadama-ala ümber toimuv segadus kandus üle tänasesse päevagi, kui volikogu esialgne arvamus investori valikul vastandus linnavalitsuse omale.

  • Mullu septembris tõi Tallinn avalikkuse ette strateegilise arengukava järgmiseks viieks aastaks, mis seab mõõdetavad ja kontrollitavad eesmärgid. Linn rõhub investeeringute sissevoolu kiirendamisele ja elukeskkonna parandamisele. Samal kuul viib paari aasta tagune korteriskandaal võimuliidu ridadest Koonderakonda kuuluvad linnaametnikud.

  • Oktoobris esitab Keskerakond volikogus linnapea vastu esimese umbusaldusavalduse, millele on alla kirjutanud ka neli senist võimuliidu liiget. 3. novembril kukub umbusaldusavalduskatse läbi. Mõis säilitab võimu, meelitades enda poole kahe abilinnapea ja kahe linnaosavanema kohaga seni vastasrinda kuulunud Rahva Valiku fraktsiooni. Uute partnerite lisandumine Tallinna võimuliitu mõjutas toona lisaks majavalitsuste erastamisplaanide ja üüri piirmäära kaotamiskavade muutmisele ka pealinna haiglareformi tempot.

Samuti kuuluvad toetuse hinna sisse kohad linnaettevõtete nõukogus, Nevski katedraali pikaajaline rendileandmine sealsele kogudusele, mitmete linnaasutuste säilitamine nende ühendamise asemel. Ka Vene kultuurikeskust ootab järgmisel aasta 40 miljoni kroonine rahasüst.

  • Mõisa juhitud linnavalitsuse aastase valitsemisajaga on pealinna rahaasjad märgatavalt parenenud, Tallinna Vee erastamine tõi hoolimata suurest nõustamistasust rohkem sisse, kui algselt plaanitud, samuti on eelarve laekumine hea. Lisaks finantssüsteemi korrastamisele hakkab linn välja arendama ajakohast IT-süsteemi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing